siis magas ta rahutult, ärkas tihtilugu, tõusis voodist, valas vahel külmi lootusetuse pisaraid alatiseks kustunud heleda elupaleuse pärast, nii nagu nutetakse kallist kadunukest taga selle kibeda teadmisega, et tema heaks pole ta eluajal kõike tehtud.
Siis laskis ta pilgul ringi käia, maitses ajalikku õndsust ja rahunes, vaadeldes mõttes, kui vaikselt ja rahulikult õhtupäike ehahõõgusesse vajub; ning lõpuks jõudis ta otsusele, et tema elu pole tehtud, vaid loodud, otse ette määratud voolama nii lihtsalt, ja mitte keeruliselt: tema peab väljendama inimese ideaalselt rahuliku oleluse võimalikkust.
Teiste osaks on väljendada elu rahutuid külgi, panna liikuma loovaid või purustavaid jõude, mõtles ta; igaühel on elus oma ülesanne!
Ennäe filosoofiat, mis sündis oblomovliku Platoni peas, et äiutada teda kohuse ja eluülesande valjude nõudmiste ja küsimuste keskel magama! Ta polnud sündinud ega kasvatatud gladiaatoriks, areeni tarvis, vaid võitluse rahulikuks pealtvaatajaks; tema arglik ja laisk hing poleks suutnud kanda õnnevapustusi ega elu hoope — järelikult avaldus tema kaudu elu üks külg, ja midagi muuta katsuda, midagi muud püüda või kahetseda oleks asjatu.
Aasta-aastalt ilmusid hingeärevus ja kahetsus ikka harvemini, ning vaikselt ja vähehaaval laskus ta oma ülejäänud oleluse lihtsasse ja lahedasse hauda, mille ta oli oma kätega kaevanud, nagu seda teevad kloostrites vanad mungad, kes elust ära pöördudes endale hauakoopa valmis uuristavad.
Enam ei unistanud ta mõisa kordaseadmisest ja kogu majarahvaga maaleasumisest. Stolzi palgatud valitseja saatis talle korralikult igaks jõuluks kenakese rahasumma, talupojad tõid vilja ja kodulinde ning majas õitses küllus ja rõõm.
Ilja Iljitš muretses endale sõiduhobusedki, aga ettevaatuse mõttes niisuguse paari, kes alles kolmanda piitsalaksuga trepi eest liikuma sai, kuna esimese ja teise löögi peale nõksatas üks hobune ja astus sammu kõrvale, siis nõksatas teine hobune ja astus sammu kõrvale, ja alles siis ajasid nad kaela kenusse, selja ja saba sirgu ning hakkasid ühekorraga liikuma, traavil pead noogutades. Nendega viidi Vanja üle jõe gümnaasiumi ja perenaine ise sõitis vahel üht-teist sisse ostma.
Vastla- ja lihavõttenädalal käis kogu pere, ka Ilja Iljitš,
463
