hääleks. Ta lõpetas rahulikult, nagu jutustaks ta mõnda võõrast lugu.
Tema endagi pilgu eest langes kate, ja minevik, kuhu ta tänini polnud julgenud otsesilmi vaadata, rullus tema ees lahti. Ta silmad avanesid nii mõndagi nägema, ja nüüd oleks ta võinud julgelt kuulajale otsa vaadata, kui seda poleks takistanud pimedus.
Olga jutt lõppes ja ta jäi kohtuotsust ootama. Kuid vastuseks oli hauavaikus.
Mida mõtleb Stolz? Ühtki sõna, ühtki liigutust, isegi hingamist pole kuulda, nagu polekski enam kedagi toas…
See tummus tõi neiu kahtlused jälle tagasi. Vaikimine kestis. Mida see tähendas? Missugune otsus oli valmimas maailma kõige läbinägelikuma ja armulisema kohtuniku peas? Kõik teised oleksid ta halastamatult hukka mõistnud, ainult Stolzi võis ta endale kaitsjaks valida… Stolz mõistab, kaalub ja teeb tema kasuks otsuse, parema kui ta ise! Aga ta vaikib! Kas asi on tõesti kaotatud?
Olgal hakkas jälle hirm…
Uks läks lahti ja toatüdruku toodud kaks küünalt valgustasid nüüd nende nurka.
Neiu heitis mehele argliku, kuid läbematult küsiva pilgu. Stolz pani käed risti, vaatas teda ja rõõmutses tema häbelikkusest; ning ta vaade oli tasane ja aval.
Olga süda sai sellest sooja, läks kergemaks. Ta ohkas rahunenult ja oleks äärepealt nutma hakanud. Silmapilkselt tulid tagasi nii leebus enda vastu kui ka usaldus Stolzi vastu. Ta oli õnnelik nagu laps, kellele on andeks antud, keda on rahustatud ja lahkelt koheldud.
„On see kõik?“ küsis Stolz vaikselt.
„Jah!“ vastas Olga.
„Aga tema kiri?“
Olga võttis mapist kirja ja andis Stolzi kätte. See astus küünla juurde, luges kirja läbi ja pani lauale. Aga ta pilgus, mis nüüd Olga poole pöördus, oli jälle see tuttav säde, mida neiu polnud enam ammu näinud.
Tema ees seisis jälle enesekindel, pisut irooniline ja lõpmatult hea, hellitav sõber. Tema näol ei olnud enam kannatuse ega kahtluse jälgegi. Ta võttis Olga mõlemad käed, suudles neid vaheldumisi ja vajus siis sügavalt mõttesse. Olga vaikis samuti, ei pilgutanud silmagi ja jälgis mõtte liikumist mehe näol.
Siis tõusis Stolz püsti.
„Jumaluke, oleksin ma seda teadnud, et tegemist on Oblo-
408
