Oblomovile oli mõistatuseks, kust tuli neiul see jõud, see tarkus — mõistus ja oskus talitada nii, nagu asi nõuab, ükskõik, mis sündmus ka ette juhtuks.
„See tuleb sellest,“ mõtles Oblomov, „et tal teine kulm kunagi otse ei ole, vaid ikka pisut kõrgemal, nii et selle kohale tekib pisitilluke kurd… Seal, selles kurrus, pesitsebki tema visadus.“
Olgu ta näol ei tea kui rahulik ja selge ilme, aga see kurd ei kao ja kulm ei asu teisega ühekõrgusele. Kuid välist jõudu, äkilisi võtteid ja hoiakuid tal ei ole. Tahtekindlus ja visadus ei mõjuta põrmugi tema naiselikku olemust.
Ta ei püüa emalõvi olla, kes loobib teravusi kohmaka austaja pihta ja kes paneb oma mõttekiirusega toatäie külalisi imetlema, nii et mõni nurgast hüüab: braavo, braavo!
Ta on koguni pelglik, nagu see paljudele naistele omane: ta ei hakka hiirt nähes värisema, seda küll, ei lange tooli kukkumise pärast minestusse, kuid kardab kodunt eemale minna ja keerab kahtlase välimusega talumeest nähes teelt tagasi, paneb ööseks akna kinni, et vargad sisse ei saaks, — seda kõike päris naiselikult.
Peale selle on kaastundmus ja haletsemine talle nii omane. Teda on kerge nutma ajada; tema südamele on lihtne ligi pääseda. Armastuses on ta väga õrn; ja läbikäimises teistega on nii palju leebust ja lahket tähelepanelikkust — ühesõnaga, ta on naine!
Mõnikord sähvatab tema jutus küll pilkesädemeid, kuid neis särab nii palju nõtkust, nii tasast ja meeldivat arukust, et igaüks painutab heal meelel pea selle alla.
Selle-eest ei karda ta tõmbetuult, käib videviku ajalgi kerges rõivastuses väljas — see ei tee talle midagi! Tal on õitsev tervis; ta sööb hea isuga; tal on omad lemmiktoidud; ta teab ka, kuidas neid valmistada.
Seda kõike teavad paljud teisedki, kuid paljud ei tea, mis teha ühel või teisel juhul, ja kui ka teavad, siis ainult seda, mis teistelt õpitud või kuuldud, aga ei mõista, miks nad teevad nii ja mitte teisiti, nad toetuvad lihtsalt tädi või täditütre autoriteedile…
Paljud ei tea sedagi, mis nad tahavad, ja kui nad jõuavadki otsusele, siis ikka loiult — et võiks nii ja võiks ka naa. Küllap see tuleb sellest, et nende kulmud on ühetasa või peeneks kitkutud kaared ja et nende kohal pole seda kurdu.
Oblomovi ja Olga vahel tekkis salajane, teistele märkamatu side; iga pilk, iga teiste kuuldes öeldud tähtsusetu
260
