Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/145

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Sel silmapilgul pahvatas keegi Zahhari selja taga heledasti naerma. Mõlemad vaatasid sinnapoole.

„Stolz! Stolz!“ hüüdis Oblomov suure vaimustusega ja tõttas külalisele vastu.

„Andrei Ivanõtš!“ ütles ka Zahhar, nägu naerule tõmmates.

Stolz lagistas ikka veel: ta oli tervet äratamise-stseeni pealt näinud.


146