des ja pahameele märgiks nii viltu härra ees seistes, et ta teda ainult silmanurgast nägi, kuna härra ei näinud temast muud kui ainult suurt põskhabemepahmakat, kust oleks võinud küll iga silmapilk kaks-kolm lindu lendu tõusta.
„Ninarätik, ruttu! Võiksid isegi taibata: eks sa näe!“ ütles Ilja Iljitš tõredalt.
Zahhar ei avaldanud härra käsu ja etteheite puhul ei erilist pahameelt ega imestust, pidades tõenäoliselt nii üht kui teist täiesti loomulikuks.
„Kes teab, kus see rätik võiks olla?“ porises ta toas ringi käies ja kõiki toole kobades, ehk küll niigi oli näha, et toolide peal midagi ei ole.
„Kõik asjad on teil kadund!“ tähendas ta ja avas võõrastetoa ukse, et vaadata, kas seal ei ole.
„Kuhu sa lähed? Otsi siitsamast! Tunaeilsest saadik pole ma seal käinud. Ruttu ometi!“ ütles Ilja Iljitš.
„Kus see rätik on? Rätikut ei ole!“ ütles Zahhar käsi lahutades ja igasse nurka vahtides. „Näe, kus ta on,“ kähises ta äkki pahaselt; „teie külje all! Ots paistab! Ise lamate pääl, aga ikke küsite!“
Ja vastust ootamata tahtis ta ära minna. Oblomovil oli oma asjatu otsimiskäsu pärast pisut piinlik. Kohe leidis ta uue põhjuse Zahhari süüdistamiseks.
„Mis kord sul siin valitseb: mustust, tolmu igal pool, nii et jumal hoidku! Näe, näe, vaata nurki! Mitte midagi sa ei tee!“
„Või mina ei tee midagi…“ ütles Zahhar haavunult. „Püüan küll, elu eest! Ja tolmu pühin ka, ja põranda äigan vaata et iga päev üle…“ Ta näitas toa keskpaika ja lauale, kus Oblomov alati lõunat sõi. „Näe, näe,“ ütles ta, „kõik on puhtaks pühitud, ära kraamitud justkui pulmapäevaks… Mis siin tegemata on?“
„Aga mis see on?“ küsis Ilja Iljitš näpuga lae ja seinte poole näidates. „Ja see? Ja see?“ Ta osutas eilsest saadik vedelevat käterätti ja lauale jäetud leivataldrikut.
„No selle ma viin ära, hää küll,“ ütles Zahhar vastutulelikult ja võttis laualt taldriku.
„Ainult selle? Aga tolm seintel, aga ämblikuvõrgud?…“ küsis Oblomov seinte poole osutades.
„Selle koristan lihavõttepühadeks: siis puhastan pühapildid ja võtan võrgud maha…“
„Ja raamatud ja maalid?…“
„Raamatud ja maalid pühin jõuluks: siis teeme Anisjaga
11
