Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/96

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

6.

Aino meel oli täna raske. Karli lahkumine oli sügawad jäljed järele jätnud, sügawamad kui neiu seda ette oli aimanud. Ta tahtis, et see lahkumine teisiti oleks tulnud. Niipea kui ema koju tuli, läks Aino kohe wälja. Tal oli tung wärske õhu ja lahutuse järele. Ehk ta küll mingisuguse kindla sihiga uulitsale ei astunud, siiski wiisiwad jalad ta otseteel üliõpilase Kulno korteri poole. Kui ta selle ukse pääle koputas, küsis seest poolt nooremehe hääl:

„Kes sääl on?“

„Tehke lahti“, wastas neiu.

„Ah Teie olete! Aga ma ei wõi Teid praegu wastu wõtta.“

„Mispärast?“

„Nii, lihtsalt ei wõi: ma pole riides.“

„Häbenete mind nii wäga?“


97