Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
sellest ajast, kui ta ise Toru Jüri wiisil hõbekeeltega pilli wõib mängida.
Hõbedaste tähtede poole waadates tõuseb nooremehele see kauge minewik nii selgesti silmade ette. Nüüd helisewad aga uued hõbekeeled talle kõrwu, rinda, hingesse. Jälle ootab ta nende helinate lähenemist, kuna tungil tuksuw rind palawusest pakitseb…
Koju jõudes leidis ta aga, et külm kõrwad ära oli wõtnud.
222