13.
Aino äkiline lahkumine oli Kulno mõtlema pannud. Nõnda polnud weel ükski neiu tema juurest ära läinud. Ehk mis tarwis oli ta Ainole niisugusid sõnu rääkinud? Kas ei olnud mitmed teised palju rohkem neid ära teeninud? Wõi lootis ta temast ikka weel midagi? Oli ta nõnda tema kangekaelsust murda tahtnud? Kui jah, siis pidi ta tunnistama, et ta katse nurja oli läinud. Sellest oli noorelmehel nagu hää meel; aga ka tuska ei jätnud see sünnitamata. Kõike uuesti läbi mõeldes ja meelde tuletades, sõnas noormees iseeneses: „Pagana tüdruk!“ Ja tal tõusis mõnel silmapilgul tahtmine neid sõnu Ainole enesele ära öelda. Et ta aga seda mitte ei teinud, siis lähenes ta uuesti Lillakale, kellele ta mõista andis, et temal Ainoga kõik lõpetatud on. Õie silmis lehwis uus lootusekiir. Juba tundis ta kahetsust, et ta enam ialgi
207
