Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/187

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

nartsuks wõi tiraniks olla… Ja see pagana ilu! Kes on ilusate naeste juurest ialgi mõtet otsinud? Kes on iludusele üleüldse mõtetega lähenenud? Ilu ei tarwita mõtteid, ta wõib ilma selletagi teaduseks, usuks — kõigeks saada. Sellepärast mõtlen ma mõnikord: „Naesed, naesed, Te olete meestele liig ilusad, kui et nad Teie juurest mõtet otsiksiwad. Rohkem inetuid naisi, kui mõte maad peab leidma!“ Aga wõib ka olla, et naeste juurest isegi otsides mõtteid ei leia, nii peab ainult nende ilu poole pöörama. Te naerate? Ma naeran ju ise ka, aga asja see ei muuda. Teie otsite teed mu pää juurde. Ka mina olen otsinud, et Teie pääd leida. Aga kudas wõime meie neid leida, kui meie nad üksteise juures olles nii sagedasti ära kaotame? Kas see ikka nõnda jääb? Te tungite kui rammestaw raskus ja uimastaw uni meie meestele liikmetesse. Kel silmad on, see waadaku. Ja mis pääasi: mehed ise otsiwad seda und, nad ihkawad ta järele. Kes on siin nõrk wõi kes tugew, kas uinutaja wõi uinuja? Ma ei tea, aga kurwaks saan ma ja ihked tõusewad millegi muu järele. Tahaks loota uut tulewikku, tahaks teda otsida — kas wõi Egiptuse pimeduses. Ja hää on, kui sa tunned, et sa üksi pole. Kas aga otsijad midagi leiawad? Kes teab. Kui ei, siis on üks kahest


188