Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/149

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

„Tunnete Teie mind hästi?“

„Mitte weel, aga ma tahaksin seda.“

„Mispärast?“

„Muidu wõiksite mulle kardetawaks saada.“

„Kardetawaks?“ küsis neiu imestades, kuna ta hääles rõõm helises.

„Just nimelt kardetawaks. Mulle räägiti, Teil olla nii kõwad juuksed, et Te iga üksiku karwa otsa mehe lõõga wõida panna ja ükski ei suutwat ennast sellest ahelast wabastada.“

Aino naeris ja waatas oma põhjatute silmadega nooremehe pääle.

„Ja kui Te kedagi küllalt olla oma järele wedanud, siis lasta Teie teda lähema tee äärde lahti.“

„Niisugusid rumalusi wõiks ainult herra Muhem purjus pääga rääkida,“ ütles neiu tõsiselt.

„On ka teisi, kes nõnda räägiwad.“

„Ja Teie kordate seda?“ küsis Aino halwakspanewalt.

„Wabandage, kuid ma tahtsin Teie käest järele küsida, kas see õige on?“ Üliõpilane rääkis seda tõsise näoga. Neiu hakkas selle küsimise pääle naerma ja wastas:

„Mis Teie ise arwate?“

See küsimine tuli nooremehele ootamata ja tal oli häämeel, et neiu talle kimbatusi oskas sünnitada. Warsti aga ütles ta:


150