annab parema käega Joonatanile otsaette niisuguse wõmmi, et hammas kui pulk Tooma kätte nööri otsa ripnema jääb.
Seda rõõmu! seda kisa! seda kära!
Joonatani wihal ei ole aga piiri, lugemata lendawad hoobid; mehed ähklewad ja uhawad peksu, kuni Rubi Joonatanile appi asub ja mehed lahutab.
"Mes sa wa weli Joonatan nii wäega!" ütleb Rubi, nagu oleks Joonatan teisele liiga suutnud teha.
"Sii olli joht kole walu!"
"Egas siss hammast ilma waluta maha ei saa!"
"Poeh," lisab isa juurde, "hammas nii iluste maan ja — tema nakab uhtma."
Tsopp Toomas aga käib ja kõlgutab waese Joonatani hammast käes, ise mürab:
"Liigud, liigud!"
"Liigud, liigud!" kordab Rubi.
"Liigud, liigud!" silitab Piiter.
"Puul tuupi!" kilkab Toomas.
"Puul tuupi!" kordab Rubi.
"Puul tuupi!" silitab Piiter.
"Anna's pääle!" lisab Joonatan juurde, aga keel on pudi, täitsa pudi, kipub ikka suust wälja.
Seda rõõmu! seda kisa! seda kära!
Ja mehed lähewad taha laua juurde liiku jooma ja tsee päält wõtma.96
