Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/40

See lehekülg on heaks kiidetud.

Õde katsus.

"Ei ole maikugi seda muudu!"

"Tii siss sina, kui saad."

"Mia kah ei saa."

"Mess sa siss tahad?"

"Ei midägi."

Karja juures metsas harjutasin, aga mis ei saa, ei saa. Roesu Jüri jäi kõrgele, kuhu järele ei pääsenud.

Õhtu sängis, ei saa magada.

"Emä, kirbu söösse kangeste."

"Mess na sust siss iks sääl söösse?"

"Ei tiiä, ei saa magama jäädä, muudkui nüüstä pääle."

"Kae'nd iks, wast saad magama jäädä, siss ei kuule; hommen wii koti wällä ja pane wastse lina."

"Kirbu tulesse jälle."

"Etse tulgu."

"Söösse jo jälle."

"Mess siss kui na söösse, kisusse halwa were wällä."

Minul seisis aga Roesu Jüri silmade ees. Parem koguni ilma. Ehk weidike hõlgi. Muud kui heida pääle ja jää magama, ei ühtegi kirpu ega muud. Mina mõtlesin, et "lauljad" kilgid on.

Ja pääasi: Roesu ei pesennd kunagi nägu; ta ei tahtnud ka noorel kuul sauna minna; Roesul ei olnud tarwis pääd peseda lasta ja ei

40