Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/36

See lehekülg on heaks kiidetud.

Jälle Roesu Jüri. Keres on nii kole must, sügaw, kerese kiwide pääl nagu suur must kogu; ei ole enam nii hää plantserdada, kõigil pool midagi, mis ei meeldi, kardad nagu. Ja muud kui lähed üles ja kannatad ära, kaswad suuremaks; kah troost!

Ja siis, kui sa just mitte sõnalausumata ära ei taha kannatada, kuidas ema ehk isa küüned — ehk kelle küüntele seks isa ehk ema poolt just woli antakse, — su seebiseid juukseid siia ja sinna pilluwad, su päänahka lõhuwad, teed wähe häält ja seletad, et nüüd küllalt saab, wõi annad igale wäiksemale kui tõukele enam järele, et kaugemale nihkuda, kui see pesejale meeldib, siis kuule aga jälle:

"Sa tahad küll, et sul pää otsan oles, kui wa Roesu Jüril?"

"Tahas jah!"

Kõik kihutawad naeru.

"Õge Roesu Jüri poeg!"

"Ei ole!"

"Noh, siss lase pää ilusti puhtas mõske,"

Ja sa kannatad edasi, et Roesu Jüriga tegemist ei oleks.

Nii olin temaga waimus ammu tuttaw.

Kui ma üksinda sängis magasin, siis oli wahel, nagu tuleks sängi alt suur must käsi nähtawale ja liiguks tasa hiljukesi minu poole, et ma ei märkaks, nii tasa hiljukesi, nagu püüaks

36