— 530 —
kuna teiwaste tarwitamiseks trobikond liig tihe oli.
Waheajal läks Koidu Antsul korda, sakste tubadesse wiiwat ust lukust lahti keerata. Ta tahtis opmannile sinna teed awada, lootes, et ta ehk sealt läbi akna aeda ning aiast edasi põgenema peaseb. Teiste Mahtra peremeeste abil läkski Antsul korda, Rosenbergi peksjate käest silmapilguks ära kiskuda ja läbi ukse tõugata; nad ise püüdsiwad ust jälle kinni panna, ja kui see ei õnnestanud, siis ukse peal wastas seista, et opmannile põgenemiseks aega anda. Nende nõuu märkasiwad aga peksjad wäga hästi, ning wihase tormijooksuga uhtusiwad nad eesseisjad ukse wahelt ära. Mürinal ja kolinal woolas nüüd terwe rahwahulk sakste tubadesse. Selsamal ajal raksatas rahwa rusumisel see uks, mis eeskojast saali wiis. Ta lendas lahti, ja nüüd mürises sealt teine otsata mässajate-wool sisse…
Terwe mõis oli wõitjate wõimu all.
Wõidu-joowastus oli niisama suur kui see, mis alkoholist saadud ja mida ikka weel juurde saadi. Sest wäljas oli mõisa wiina-ait waheajal lahti murtud, ja seal joodi wiina piimapüttidest. Neist joojatest oli nüüd päratu hulk mõisamajasse sisse tormanud.
Mõisal on palju wara. Ja täna on sõda. Sõjas saadakse aga saaki. Wõtku siis igamees, mis saab! Kaugelt suurem osa sõjalistest on wõeras rahwas. Wii saak koju, peida ära — kes seda wõerast kohast teab otsima tulla! Ja mida ära ei suuda wiia, see lõhu puruks. Sakstele waja ka kord kätte maksta seda ülekohut, mis nad talupojale põlwest põlweni tei-
