— 307 —
Tõnu Jüri[1] oligi nõuus, ja teisel päewal läksime kihelkonna-kohtusse. Aga seal öeldi, see ei olewat kihelkonna-kohtu asi, meie mingu aagrehi-kohtusse.
Järgmisel teisipäewal wõtsin teomehe enese eest tööle ja läksime Jüriga aagrehi juure. Aga seal ütles aagrehi herra minule: „Mul ei ole täna aega sind ette wõtta; säh, wii see kiri oma mõisaherra kätte ja tule tulewa teisipäe tagasi!“
Mina wiisin kirja mõisa. Seal ei reagitud mulle kedagi. Opmann küsis aga, kas mul on teomees wäljas, et ma ise tohtida kohtusse minna.
„Jah, päilene on teol; päew on tehtud!“
Ligemal teisipäewal wõtsin jälle teomehe teole. Aga hommiku wara tuleb talitaja meile.
„Noh, lähme aagrehi juure!“
„Mis sina sinna lähed?“ küsin mina.
„Eks ma wii seda kirja, mis sind ette kutsub,“ ütleb talitaja.
„Noh, lähme peale! Näe Tõnu Jüri tuleb juba!“
Aga nüüd hakkas minu noor naine nutma ja paluma: „Kulla, armas mees, ära mine, jää koju, nad wõtawad seal su terwise!“
„Ole wait!“ wastasin naisele. „Ma toon sulle kohtust uut õigust. Ära jääda ma ei wõi. Siis olen kui rott lõksus… Hakkame nüüd minema!“
- ↑ See mees, täie nimega Jüri Tork (ka Tort ehk Torter), oli pärastise „Mahtra sõja“ esimene ohwer. Soldatid lasksiwad ta mässu algusel Mahtra mõisa õues maha. Sellest rohkem parajal paigal.
