— 15 —
utati sind menema — nüüd, sa näljarott, oled teise mehe ori! Juba su isa oli mässaja, su terwe suguselts on praegu mässajad. Wargad, rööwlid, mõrtsukad, laiskworstid, uurdekoapijad on su wanemad ja wanemate wanemad olnud, aga kõige suurem wõllanägu oled sa ise!… Juba sa wist aega oled soanud omale uut nahka kaswatada. Küllap me selle warsti maha koorime!… Ja kelle eest sihuke lurjus seisma hakkab? Kulbi Kaie, selle ilmamoa lidu eest, selle nurgataguse eest, kelle peale õige inimene sülitadagi ei taha“…
„No noh, oled tal ju isegi küllalt wõersil käind!“ tuli poolsurutud, itsitaw hüüe eemalt poiste seast.
„Süda täis, et Kai teise minewa sui aidalakast maha wiskas,“ lisati teiselt poolt niisama poolwaljult juurde.
„Kes teab, kes Kaie wäntsiku õige isagi on!“ torkas keegi weel tagatipuks, mispeale poiste- ja tüdrukute-salgast tasane naerukõhin läbi käis, nagu tuul kuiwi lehti sahistab. Põnew tüli kubja ja teomehe wahel oli nende roidunud waimusid wähe erutada suutnud.
Kubja-Prits tegi, kui ei kuuleks ta midagi. Ta märkas, et kõik tema wastu oliwad, ning see tundmine teeb ka kõige wägiwaldsema ettewaatlikuks, Et aga oma salakartust peita, kärkis mees seda südimalt oma wiha-aluse peale edasi:
„Tunnista üles, mis sul selle kasunaisega tegemist on?“ karjus ta. „Mis sul sellega asja oli, kui mina seda unekotti tööle ajasin? Mis saladused teil teine teisega on? On sul nõu temaga papi juure minna? Wõid ju minna,
