Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/97

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 97 –

Täiesti ilma wõitluseta sai ewangeliumi walgus Saaremaal walitsejaks. Selleaegne Saaremaa piiskopp Johann Kiewel hoidis isi uue usu poole ja tegi 1524 kohuseks, et Lääne ja Saaremaal õiged ewangeliumi õpetajad peetakse.

Nimetatud suurematest linnadest lagunes Lutheruse õpetus ruttu Eesti ja Liiwimaa wähematesse linnadesse laiali. Üksi Kuramaal läks usupuhastus pikkamisi, sest et sääl suuremad linnad puudusiwad, kus maal rändajad õpetajad seisukohta wõisiwad leida. Ka ei olnud Kuramaal mitmes kohas weel sugugi kirikuid, kuhu kogudus kokku wõis tulla. – Lätlastele ja eestlastele jäi Lutheruse õpetus sel ajal weel täiesti wõõraks, sest et Saksa õpetajad nende keelt ei mõistnud. Lätlased Liiwimaal, kus kaks kolmandikku jagu maad pääpiiskopi ja piiskoppide walitsuse all oli seisnud, saiwad ewangeliumi walgusega ehk pisut ennem tuttawamaks; aga Kuramaa lätlased, kus ordo suuremalt osalt üksi walitses, oliwad kirikust täiesti wõõraks jäänud ja uuesti paganate kombel elama hakanud. Mitmes koguduses ei ristitud lapsi enam sugugi. Eesti ja Läti teenijad, kes linnades laial elasiwad, oliwad ka „ewangeliumi wabadusest“ kuulnud, aga puudulise Saksa keelega seda mitte õieti mõistnud, ja sest tõusiwad siis mitmesugused segadused, mis wist ka eestlasi Eestimaal mässama wõis ajada. Esimene Läti õpetaja oli Riia Jakobi kiriku õpetaja Nikolaus Ramm 1524–40. See mees ei kuulutanud lätlastele mitte üksi Läti keeles selget ewangeliumi, waid walmistas esimese Läti keele lauluraamatugi. Esimese Saksa lauluraamatu kirjutas Riia linna jaoks Mattias Knöpken, Andreas Knöpkeni poeg, aastal 1561. Kindralsuperintendent Johann Fischer tõlkis kõige esmalt terwe piibli Läti keelde ümber, umbes 1690, Rootsi kuninga Karl XI. ajal. – Tartukeelne Uus testament tuli 1686. Tallinnakeelne natuke hiljem 1715 wälja. Terwe Eesti keeli piibel trükiti 1739.

Katolikkude ja Lutheruse usuliste soowimise pääle oli Plettenberg 1525 maapäewa Wolmari kokku kutsunud. Riia linnakirjutaja Lohmüller andis sellel koosolemisel maamarshalli Johann Plateni kätte ühe kirja, kus sees seda näidati, et piiskop piibli järele mitte walitseja, waid teenija pidi olema. Sellepärast olla ordomeistri kohus Liiwimaal piiskopi walitsusele otsa teha. Lohmülleri soowimise pääle tuli ka Tegetmeier Wolmari ja wõitis enesele wägewate jutluste läbi palju sõpru. Wolmari maapäewa ajal tuliwad Preisi uue hertsog Albrehti saadikud 1525 Wolmari, kuulutasiwad, et ordo ennast ilmalikuks riigiks ümber muutnud ja selle walitseja Albreht Liiwimaa sõbraks tahab jääda. Lohmüller, kes