– 96 –
õpetus küll meele järele, sest et see tema pääwaenlastele, piiskoppidele, surmahoobid andis, aga südames jäi temal ometi päris walgus wõõraks. Nõndasama wõttis ka suurem hulk ordo liikmeid ja mõisnikka hiljem Lutheruse õpetuse üksnes sellepärast wastu, et katoliku walitsusele otsa teha.
Riiast läks usupuhastus Tallinna ja Saaremaale. Aga Tallinnas ei wõinud uus õpetus rahulikul wiisil maad leida. Et see linn 1347 ordole oli müüdud, oli ordo tema pääperemees; Tallinna piiskopi all oliwad üksnes waimulikud mehed. Pea selle järele, kui Knöpken ja Tegetmeier Riiga tulnud, hakkasiwad ka preestrid Tallinna kirikutes Lutheruse waimus jutlust tegema ja kogudusi uue õpetusega tutwustama. Juba 1524 oliwad Tallinna siiamaalsed katoliku preestrid Tallinnas ewangeliumi õpetajateks saanud ja linnarahwas Lutheruse usku heitnud. Selsamal aastal pidasiwad siin ka endised kloostriwennad Lange ja Massien wanade kirikusääduste, isiäranis pattude andeksandmise kirjade müümise wasta kõnet. Seeläbi tõusiwad mitmesugused liikumised ja Harju ja Wirumaa talupoegade seas mässamised, nõnda et Plettenberg sõjariistadega 1525 wahele pidi minema.
Palju suuremat tormi tegi usu puhastus Tartus, kus selle pärast juba werd ära walati. Tartu oli üksnes piiskopi walitsuse all, kes walju käega kõik maha mõistis rõhuda, mis kirikule hädaohtu ähwardas tuua. Aga Aastal 1524 kinnitadi endine kõwa katoliku piiskop Blankenfeld Riia pääpiskopiks. Warsti pääle selle tuli weel selsamal sügisel Würtembergi mees Melhior Hoffmann Tartusse. See mees, kellel küll hää waimuand oli, aga kelle pää Toomas Münzeri waleõpetusest üsna waba ei olnud, tahtis Tartus esimene usupuhastaja olla. Et rahwas katoliku waimulikka mehi wihkas, süütasiwad Hoffmanni sõnad kangesti. Mõne nädaliga oli hulk õppijaid tema ümber koos ja juba 1524 tõusiwad linnas suured liikumised. Nüüd taheti piiskopi alamate poolt Hoffmann wangi wõtta, kelle sõbrad aga selle wastu paniwad, nõnda et uulitsal awalik wõitlus tõusis, kus juures neli kodanikku surma saiwad. Kui piiskopi sõjamehed lossi tagasi oliwad läinud, murti kirikud lahti, riisuti tühjaks ja põletati kujud ära. Wiimaks kutsusiwad Tartu rahwas Tallinnast sõjamehi appi ja wõtsiwad nende abiga piiskopi lossi ära. Tõusnud segaduste pärast pidi Hoffmann Tartust lahkuma; ta läks esmalt Riiga ja säält Wittenbergi, kus ka Lutherusega kokku sai. Tartu rahwas kutsus selle pääle auuwäärt Tegetmeieri Tartu, kes kohe ka palwet kuulis ja oma jutlustega uuesti rahu tegi.
