– 84 –
ära, läks kümne doom-isandaga, kellel nõndasama nagu pääpiiskopil preestririiete asemel raudriided ümber oliwad, lippu käes hoides raekoja ette, tegi siin wande tühjaks, mis linn ordole wandunud ja lubas alati kodanikkudega ühte jääda. Mõlemalt poolt wõideldi nüüd nii hästi linna sees kui ka linnast wäljas kõwasti. Ordo laastas linna maid, linn ordo maid. Juba kolmandal wõitluse päewal, kui ordo pääpiiskopi mõisade kallale kippus, läks Silwester Wõndu ja tegi Mengdeniga sõjariistade käest mahapanemise üle kaupa, mis Tartu ja Saaremaa piiskoppide aitamise ja nõu pääle ordomeistri poolt kuue nädala pääle kinnitati. Kuu aega hiljem kutsuti maapäew Wolmari kokku. Selle aja sees oli pääpiiskopp Riiga läinud, et see temast ära ei lahkuks. Kodanikud nõudsiwad, et Silwester oma tõotused täidaks, ja lubasiwad teda siis ülemaks walitsejaks wastu wõtta. Paha meelega lahkus Silwester linnast ja läks uuesti ordomeistriga kaupa tegema. Wolmari maapäewal wiskasiwad ordo ametnikud ja linna wolinikud piiskopile kõiki siiamaalisi tegusid ette. Silwester aga oli salaja Mengdeniga jälle äraleppinud ja Riia saadikute suureks imestlemiseks loeti Kirhholmi maapäewa otsused uuesti ette ja nõuti, et ordomeister neid pidi pidama. Nõnda tehti Wolmari maapäewal septembri kuus 1454 Kirhholmi maapäewa otsused uuesti kindlaks ja jaeti Riia ülem walitsus teist korda ordomeistri ja pääpiiskopi wahel ära. Riia saadikud, kes pääpiiskopi pääle wiha täis oliwad, pidiwad järele andma. Mengden andis linnale ühe armukirja, et see rahule jääks, ja läkitas siis kõrgemeistrile Preisi linnade wasta abi.
Aastal 1456 ehitas Mengden sinna, kus Meemel ja Muus endid ühendawad, ordo lossi Bauske. Kui 1456 aasta lõpetusel kõrgemeister Ludwig v. Erlichhausen suures kitsikuses Liiwimaalt uuesti raha tahtis, nõudis Mengden Erlichhauseni käest, et ta õigust Eestimaad tagasi osta, kui keegi kõrgemeister seda soowib, mis Heinrih Dusemer Eestimaa müümise ajal ordomeistrile Goswin v. Herikele 1347 ette oli pannud, tühjaks pidi tegema. Kaheaastase kauplemise järele jättis Ludwig v. Erlichhausen kõige raha ja meeste eest, mis ordo Preisimaal Liiwimaalt saanud oli, terwe Eestimaa ilma tagasi nõudmata Liiwi ordo omaks.
Ehk kõigi õiguste kaotamine Eestimaa kohta juba kõrgemeistrile suur kahju oli, oli ometi palju walusam see hoop, mis warsti sellepääle Preisi ordo pääle Poolamaalt langes. Kui poolakad Zarnowißi lähedal suures lahingis Preisi ordo sõjawäe täiesti ära oliwad wõitnud, pidi kõrgemeister Ludwig v. Erlichhausen 1466 Toornis rahu tegema, mis Preisi ordole palju kahju saatis. Selle rahu päätingimised oliwad: Poola kuningas Kaasimir II. sai
