Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/82

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 82 –

kõik õigusi peab, mis tema eelkäijad doomkohtule annud; mõni päew hiljem wandusiwad waimulikud mehed temale jälle oma poolt truudust.

Waewalt oli Silwester pääpiiskopi toolile istunud, kui ta juba oma kawalat mängu hakkas mängima. Kõrgemeister Konrad v. Erlichhausen (1411–50) oli ütelnud, et ta riiete riiu seletuse pärast, mis weel otsa ei olnud lõpnud, saadikuid Riiga läkitab. Silwester, kes isi walgeid riideid kandis, nõudis ka Riia doomkohtu käest, et kohtunikud sedasama pidiwad tegema. Kui pääpiiskopp oma nõu kordaminemise pärast Poola kuningalt abi otsis, wõtsiwad wiimaks ometi doom-isandad, kes paawsti kirja ja ordo poole hoidsiwad ja Silwestri hirmu kartsiwad, 1451 walged riided wastu ja lõpetasiwad seega 80-aastalise nääklemise. Et asja üle selget otsust anda, pidasiwad Riia kirik ja ordo Wolmaris maapäewa (1451), kelle ettewõtmisi paawst 1452 Wolmari kirja nime all kinnitas. Wolmari maapäewal 1451 pidi ka Riia waimulik seisus pääle walgete riiete wastuwõtmise seda enesele kohuseks tegema, et uued doom-isandad ordomeistri poolt kinnitati.

Kui ordo praegu lõpetatud riiete riius wõidu oli saanud, otsis ta omas uhkuses uut tüli: ta katsus Tartu piiskopikonda enesele muretseda. Ühel hoobil ei lasknud ka ordo ülemat walitsust Riialinna üle sugugi silmast. Aga Silwestergi püüdis sedasama, sest et paawst Innokens VI. seda pääpiiskopp Frommholdile aastal 1353 oli lubanud. Et sel ajal üks Riia saadik just Dantsigi oli reisinud Liiiwimaa linnu Preisi linnaseltsiga ühendama, mis wastu ordol midagi ei olnud, tuli Silwester mõtete pääle Riia õigusi ja wabadusi ordo abiga wägiwaldsel wiisil ärawõtta ja siis walitsust linna üle, kel enam õigust ei olnud, ordomeistriga jagada. Silwester kutsus seepärast selleaegse ordomeistri Johann v. Mengdeni 1452 enese juurde Salatsi lossi, kus nad kahekesi Riia ülema walitsuse pärast kaupa tegiwad, mis hiljem Lemsalus edasi kestis. Alles siis kui Silwester ja Mengden ühes nõus oliwad, kutsuti 1452 maapäew Kirhholmi kokku, kuhu ordo ja pääpiiskopp Riia wolinikkagi palusiwad, kellele nüüd sääl wiimase poolt mitu kaebtust ette pandi, et linn oma õigusi kurjasti pruukinud; kuue päewa aja sees pidiwad riialased kaebtuse pääle wastuse andma. Aga enne weel kui see aeg möödas oli, põletati külad, mis linna jagu oliwad, Neuermüüli juures maaga tasa ja riisuti ümberkaudu talupoegade wara ära. Linn, kel suurt himu sõda pidada ei olnud, andis järele. Mengden ja Silwester kirjutasiwad rahutingimised walmis, mis linna wolinikud wasta pidiwad wõtma. Kirhholmi maapäewa järele sai Riialinn kaks ülemat walitsejat, pääpiiskopi