– 7 –
wäitega toetawad wanemad ajaloo raamatud endid Rooma kirjaniku Tacituse peale. Tacitus kõneleb nimelt, et eestlased Läänemere ääres elada, merest waiku otsida ja selle merewaiguga kaubelda. Selle ütluse põhjusel, weel enam aga ühe teise kirjaniku tõendusel, et eestlaste eluasemed Weikseli jõeni ulatanud, oletawad wanemad ajaloo raamatud, et eestlased Kura ja Preisimaalgi asunud. Kuid kõik niisugused oletamised põhjenewad eksiarwamistel.
Ajaloo raamatutes esimestest aastasadadest p. Kr. leidub tihti Aestyi, Haesti j. n. e. nimi rahwanimena ja enamasti Eastland, wahel Estland maanimena. Uurijad on ammu ju tõeks näidanud, et need nimed Eesti rahwast ega otsekohe praegust Eestimaad ei tähenda. Palju enam tuleb neid nimesid meie praeguse homikumaa ja homikumaa rahwa nimega wõrrelda. Me nimetame esestest lääne pool olewat merd Läänemereks ja rahwaid läänerahwasteks. Läänes asuwad rahwad hüüdsiwad ju wanal ajal enestest homikupool asuwaid rahwaid homikumaa rahwasteks; nimelt tarwitasiwad seda ütlemise wiisi Skandinawia rahwad. Aestid, Haestid tähendasiwad siis põhjamaa kirjanikkude wanades raamatutes rahwaid, kes neist homikupool elawad. Kas need rahwad eestlased, gootlased wõi muud olnud, seda need kirjanikud ligemalt ei seleta. Estland ei tähenda siis ka ainult Eestimaad, waid kõiki muud ümbruseski olewaid maid, Skandinawiast ida pool.
Meie esiwanemad eestlase nime ei tunnud. Selle nime pärisiwad nad wõõrastelt alles Läänemere kallastele tulles. Wõib olla, et nad endid ennemuistegi „maameesteks” wõi „maarahwaks” hüüdsiwad, nagu nad tawalisesti möödaläinud aastasajani enestele selle nime andsiwad. Alles wõõral mõjul wõtsiwad nad hiljuti eestlase nime wasta.
Eestlasi arwatakse Soome-Ugri rahwaste kilda. Soome-Ugri sugu rahwaste kätkiks peeti warem Altai poolseid maid. Sealt hakkas Soome-Ugri sugu ennast wälja laotama. Millal see sündis ja kudas see sündis, selle kohta ei jõua arhäologiagi kindlat seletust anda. Igapidi peame oletama, et rahwa kaswamine rahwast sundis kaugemale rändama, seda enam, et rahwas ennast kalapüüdmisest ja jahilkäimisest toitis. Edasi nihkumisel jõudis Soome-Ugri rahwa üks ots wiimati Europasse, nimelt Wolga jõe äärde wälja. Teine teisest itta kaugemale minnes hakkas aja jooksul ühe sugu keel teise sugu keelest enam lahku minema ja rahwas mitmeks hõimuks arenema. Uuem uurimine teeb esiwanemate jäljed ainult Wolga ja Urali wahel kindlaks.
Suur rahwaste rändamine algas. Gootlaste riik seisis oma wägewuse tipul. Kuulus gootlaste kuningas Hermanarik wõitis
