– 65 –
2. Hansa.
13. aastasajal tõusis skandinawlaste pigistuse pärast kauba asjus Saksamaa kauplewate linnade nõnda nimetatud hansa ühendus, kes wastastiku aitamise läbi kauplemist kergitama ja merd kardetawatest mererööwlitest pidi puhastama. Selle kordasaatmiseks pidasiwad hansa linnad oma kuluga sõjalaewu. Hamburg, Lüübek ja Breemen oliwad pea hansa keskkohad. Aastal 1285 astusiwad Riia, Tartu ja Tallinn selle seltsi liikmeteks. 14. aastasaja teises pooles oli hansas juba 77 linna. Läänemeremaade linnadest oli Riia kõige suurem ja tähtsam. Tema säädused oliwad peaaegu seesamasugused nagu Breemenis; aastal 1226 oli ta ka Breemeni wapi enesele wõtnud, mille pääl müür wallalise wärawaga ja kahe torniga seisab; nende wahel on kaks wõtit ja piiskopi rist. Riial oli pääle kaubalaewade ja sõjawäe ka isiäralik sõjalaewade kogu; ta kauples kangesti ja andis kodanikkudele maid laenuks. 1270 purjutasiwad Riia laewad mere pääl oma lipu all. Kiriklikkudes asjus kuulis Riia linn alati piiskopi sõna ja laskis teda enesele sagedasti uusi õigusi anda; ilmlikkudes asjus oli ta aga täiesti oma peremees. Pääle Riialinna oliwad noores Liiwimaa riigis weel kaks wäge, mis meile juba tuttawad. Et igamees isiwalitseja ja isiwoliline tahtis olla, walitses nende wahel alaline tüli.
3. Tülid ordo, pääpiiskopi ja Riialinna wahel.
Waimulik seisus oli see, kes alati tüli tõstis ja ordot ise walitsuse otsimises ei enese kõrwas ega enese üle ei sallinud.}}
Juba Riia piiskopi Nikolause ajal (1231–54) oli tüli ordo ja piiskopi wahel, iseäranis Kuramaa jagamise pärast nõnda suureks läinud, et paawst asja pidi seletama. Weel suuremaks läks wihawaen Nikolause järeltuleja Albert II. Suerberi ajal, kes 1255 Riia pääpiiskopiks sai. Paawst oli temale juba 1244 Preisi, Liiwi ja Eestimaa pääpiiskopi ameti lubanud. Preisi toimetused andis ta aegsasti enese käest ära, sest ta arwas üsna õieti, et kauge maa pärast sääl ometi kõiki asju õiges korras hoida ei wõi. Aga ka Liiwimaal oli Albertil palju waewa. Ordo tegi temale järgesti meelehaigust, aga ta ei wõinud selle wastu parata, sest paawst oli rüütlite suur sõber. Alles Albert II. wiimastes aastates wähenesiwad waenud ja tülid nõnda palju, et suur kirikuwürst 1274 rahuga siit maailmast wõis lahkuda. Sel-
