Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/6

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 6 –

wal Kunda, Reiu ja Wõisiku leiud. Mõne aja eest arwati, et enne eestlasi kiwiajal wähemalt kaks rahwatõugu maal elanud, uuemal ajal on aga õpetlased weel koguni kolmandama rahwatõu jälgi leidnud. Wõisiku luukere leiu järele on õpetlased hakanud oletama, et kõige esimesed meie kodumaa asunikud wist ühe pika pääluuga rahwatõug olnud. Sarnase rahwa jälgi on Kesk-Europast mõnestki kohast leitud; neid jälgi arwatakse umbes 5000 aastat wanad olewat.

Enam jälgi leitakse ju teisest rahwatõust, keda mõned Ugri sugu liikmeks, teised jälle Leedu sugu liikmeks, kolmandad laplaste sugulaseks arwawad. Raua ajal astub aga uus rahwatõug platsi, rahwatõug, keda Germania rahwatõugu loetakse. Mitmed õpetlased, eesotsas professor Grewingk tõendawad, et seda Germania tõugu gootlasteks tuleb arwata. Grewingki jälgedesse astus meie wana aja uurija J. Jung, kes aga gootlaste seletustega esiotsa rahwa poolt naeru ja pilkamist leidis. Siiski pole teadus tänini gootlaste meie maal wiibimist jaksanud weel ümber lükata, nii et oletamine gootlaste meie maal elamisest meie päewil õpetlaste seas wastuwõtmist leiab. Prof. Grewingk kirjutab: „Eesti, Liiwi ja Kuramaa esimesed asujad oliwad kalapüüdjad ja jahimehed, osalt ka meresõitjad, kes põlluharimisega, karjakaswatamisega ja hobusepidamisega tegemist ei teinud. Kala püüdma, nimelt aga suuri kalu ahingaga püüdma, oliwad nad wäga osawad, lindusid ja metsaloome püüdma wäga wilunud noole ja piigimehed. Kiwi- ja luuasju walmistas suur osa noorema Balti kiwiaja elanikka wäga osawasti, neil oli arenenud moemaitse ja nad oskasiwad sawist riistugi teha. Riiete walmistamiseks tarwitawad nad elajate nahku, mis nad soontega, soolikatega ja niinega kokku õmblesiwad. Toiduks oli kala, liha, weekarbiloomad ja taimed. Nende asupaigad oliwad enamasti jõgede, järwede ja mere kallastel, kus nad kala püüdmiseks ja jahil käimiseks iseäralikud kohad walisiwad, kuhu neilt söökidest ja mõnesugustest kalapüüdmise, jahil käimise ja hobusest asjadest riismeid järele on jäänud. Eluasemetest ei ole märkisid järel ega ehitusi wees waiade otsas. Surnud matsiwad nad põletamata maha ehk põletasiwad ära ja paniwad tuha sawikruusidega kiwilademetesse ehk mulda.”

Germania sugu rahwatõug wõi gootlased elasiwad meie maal umbes rahwarändamiseni ehk 400 aastani pärast Kristust. Alles rahwarändamine pani neid kas osalt taganema ehk sulatas peale tükkiwa rahwaga, eestlaste esiwanematega ühte. Wanemates eestikeelseteski ajaloo raamatutes tõendatakse, nagu oleksiwad eestlased ju Kristuse sündimise ajal Läänemere kallastel elanud. Selle