– 55 –
saadikud Tallinna daanlaste juure ja sundis neid niisamuti Wirumaad tema kätte andma. Päälegi pidiwad ka weel teised maakonnad Eestimaal, mis seni daanlaste ja sakslaste wahel riiualused oliwad, wälja antama ja saiwad paawsti ja kiriku omaks mõistetud. Et neid uusi kirikule osaks saanud maid isi näha ja walitsust uue korra pääle sääda, reisis piiskopp uue aasta hakatusel 1226 Tallinna ja säält mitmesse paika maale, kus ta rahwa seast walitsejaid ja kohtumõistjaid walis. Daanlased heitsiwad seks silmapilguks küll selle otsuse alla, ometi selle kindla nõuga, et nad sel kombel rahule ei jää, sest et nende käest kõige rohkem maid ära wõetud oli. Üksi Tallinna kindlus oli weel järele jäänud.
17. Alberti wiimased päewad.
Mai kuu sees 1226 läks Wilhelm Italiasse tagasi. Kui ta merel Saaremaa mererööwlid rikka saagiga Rootsimaalt koju nägi minewat, kuulutas ta Ojamaal sedamaid Saaremaa wastu ristisõda, kellest küll Liiwimaa sakslased osa wõtsiwad, aga mitte daanlased. Talwel 1227 mindi kange külmaga üle mere libeda jää Saaremaale. Sõjawäega läksiwad ka Albert, ordomeister Wolkwin ja Selburi piiskopp Lambert ühes. Ehk saarlased Muhu ja Walljala kindlustes küll mehiselt wasta paniwad, sai Saaremaa ometi wiimaks alla heidetud. Kõik rahwas wõttis nüüd ristiusu wasta (1227). Sell kombel oli ka kõige kangekaelsem Eesti suguharu sakslaste wõimuse all, mis daanlased ilmaasjata kaua alla heita katsunud. Wõidetud saar jaeti piiskopp Albertile ja ordole ära ja asutati uus Saaremaa piiskopikond, kelle juure ka Läänemaa loeti. Uue piiskopi pesapaik oli Lihula. Kui kõik Saaremaa ärawõidetud oli, läksiwad sakslased üle jää jälle Riiga tagasi. (Saarlaste ristimisega ja sakslaste tagasiminekuga lõpetab Läti Hindrek oma ajaraamatu kirjutuse.)
Waheajal oli kuningas Waldemar kahe ühe poole aastasest wangipõlwest Dannenberi lossist Daanimaale tagasi läinud. Ta oli Shwerini grahw Heinrihile kõik pidanud lubama, mis see nõudis, et aga wangist lahti pääseks. Waldemari katse kaotatud maid uuesti tagasi wõita ei läinud korda. Ta ise pääsis kogemata juhtumise läbi teistkordsest wangipõlwest. Selsamal ajal kaotasiwad daanlased iseeneste süü läbi wiimase maatüki Eestimaal ära. Kui Waldemari Dannenbergi lossist lahtisaamise sõnum Tallinna jõudis, süttis daanlastel siin sõjahimu põlema, ja nad tungisiwad neisse maakondadesse, mis nad hilja aegu paawstile pidiwad andma. Gregòr IX., kes 1227–41 paawsti toolil is-
