– 52 –
wõitlusega läks eestlaste wõidutäht looja. Warsti selle järele kutsusiwad rüütlid ja Riia piiskopi alamad kõik sõbrad Wiljandi linna ärawõitmisele. Hobustega ja jala läksiwad suured hulgad lätlasi ja liiwlasi sakslastega ühes Wiljandisse. Neljateistkümnepäewase ümberpiiramise järele pidiwad wenelased lossis alla heitma. Wangiwõetud eestlased ristiti uuesti, suur hulk wenelasi aga tõmmati see eest wõlla, et nad esimesi aidanud (1223). Nagu Wiljandis, läks lugu Paala lossigagi. Nüüd katsusiwad rüütlid Tartutki ära wõtta; nad piirasiwad kindla lossi ümber, aga ei jaksanud wäheste meestega ometi midagi teha, jätsiwad asja järele ja ruttasiwad Tallinnale appi. – Pea tuliwad eestlaste kutse pääle 20,000 wenelast (enamasti Nowgorodist ja Pihkwast) Eestimaale, häwitasiwad Sakalamaad hirmsasti, saatsiwad Tartu ja Otepähä omastele abi, piirasiwad Tallinna ümber, aga pidiwad nelja nädala pärast koju tagasi pöörma, ilma et linna ärawõtta oleksiwad wõinud, sest mongollased oliwad selle aja sees Wenemaale tunginud.
15. Tartu langeb sakslaste kätte.
Pääle kõneldud wõitluste on 1223 weel muu juhtumise pooolest tähtjas, ja see oli Waldemari wangiwõtmine. See wägew kuningas oli Shwerini grahwile, mustale Heinrihile see läbi ülekohut teinud, et ta tema maad, ilma et tal õigust oleks olnud, ära oli wõtnud. Sellepärast wõttis must Heinrih kuninga wangi, kui korra kuningas jahi päält tagasi tuli. Ehk küll Rooma walitsuse poolest selle wasta seisti, pani grahw kuninga Brandenburi kindla Dannenbergi lossi mai kuu sees 1223 kinni. Kõik rõõmustasiwad endid, et lõwi nimetatud mäelossis wangis oli. Waldemar, kelle walitsuse all korra peaaegu kõik rannaäärne maa Soome lahest kuni Elbe jõeni seisis, pidi nüüd lahtipääsemise eest kõik wõõrad maad tagasi andma. Albert arwas oma wõimuse kaswamiseks nüüd paraja aja tulnud olewat; ta läks wenna Hermanniga wangikotta Waldemari juurde, kes Tallinna piiskopikonna nüüd ometi Hermanile lubas. Kui Waldemari wangiwõtmise sõnum Lübekki jõudis, hoidis see linn sedamaid jälle liiwlaste poole ja kaotas kõik takistused, mis Liiwimaale reisijatel siiamaale ees oliwad.
Et piiskopi wõimus nimetatud juhtumiste läbi kaswanud oli, läksiwad sakslased 1224 kõigest jõust Tartut ümberpiirama. Wenelased teadsiwad wäga hästi, kui tähtjas see linn oli, ja seepärast ei tahtnud nad teda naljalt käest äraanda. Weel aastal 1223 oli Nowgorodis Tartu ümberkauduse maaga endise Kokenhusi würstile Wjätshkole antud, kellel woli käes oli rahwalt maksu nõuda.
