Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/43

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 43 –

tiusu nähtawad märgid, missionäride silmis küll „taganejaks“ saades, aga rahwa silmis suuremana sõjamehena ilmudes.

Esimesed kannused wõitis wanem Lembit enesele 1211 aastases sõjas. Kaupo ja Bertold oliwad Sakalas wõõrsil käies tulisid ja werisid jälgi järele jätnud. Lembit nägi, kohkus. Lembit sedamaid palka maksma. Hulka mehi kokku kogudes ruttas Lembit lätlaste maale. Kuhu läks, tuhk taga; kuhu astus, woolas weri. Isegi Läti Hindreku kiriku muutis Lembit waremeteks. Suure sõjasaagiga pööris Lembit kodu poole tagasi.

Weel selsamal sügisel ilmusiwad lätlased uuesti Sakalasse saaki saama. Lõhaweresse, kus wist Lembitu asupaik oli, lõiwad waenlased leeri üles. Et Lembit sõjawäe laiali saatnud, ei wõidud wastuhakkamise pääle mõteldagi. Seni kui Lembit sõjawäge kogus, tehti ta linn waremeteks.

1212 awaldasiwad sakslased suuremat agarust sakalasi ristiusku heites. Preester Saalomon ilmus, ristiwee kauss käes. Lembit kuulis, wihastas. Nõu warsti peetud ristiusu toojatele sõjawäega kallale tungida. Saalomon nõu omakstele teada andma. Niipea kui sakslased Lembitu nõu teada saiwad, wõisiwad nad enne sõja algust Sakalasse tungida. Lembit pidi tingimata teadete wiimist takistama. Riia poole ruttaw Saalomon oma kahe tõlgiga leidis teel märtrisurma.

Waheajal oliwad wenelased Tartu ja Wirumaale tunginud. Lembitut paluti wenelaste wasta appi. Lembit ei lasknud ennast asjata paluda. Ruttu mehed kokku, Pihkwa poole. Pihkwa wärawad warjuta, Pihkwa wägi kaugel sõjateel. Lembitul kerge Pihkwat ära wõtta. Pihkwa wäge sõjateelt tagasi tulewat kartes ei jäänud Lembit oma meestega ometi kauaks Pihkwasse. Saaki kokku kogudes sammus ta Sakalasse tagasi.

Paar aastat kestis rahuaeg. Lepingu järele pidi Sakala Riia piiskopi oma olema. Lembit ei tahtnud ometi piiskopi walitsusest midagi teada. Seda ei wõinud piiskop sallida. Oma sulastega ühes saatis ta liiwlasi ja lätlasi Sakala mehi karistama. Waenlased tungisiwad Lembitu linna kallale. Lembit ei olnud seekord ette walmistamata: hulga meestega kihutas ta waenlaste salgad tagasi. Lisawäge saades ruttasiwad waenlased uuesti Lembitu linna alla. Kindlas linnas ei kartnud Lembit waenlasi. Kuid waenlased leidsiwad nõu. Koormate kaupa wedasiwad nad puid wallide taha ja süütasiwad põlema. Kolme rahwa sõjawäed ei suutnud linna wõita; tuli wõitis. Tulesurm ähwardas Lembitu omakseid. Hädas pakkus Lembit lunastusehinda. Waenlased te-