Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/28

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



II. Wana aeg.

Esimene ajajärk 1159–1237.

Sakslaste tulemisest ja maawõitmisest kuni mõõgawendade ordu ühinemiseni Saksa orduga.

1. Sakslaste tulek Liiwimaale.

Saksa laewamehed purjutasiwad 12. aastasaja algusel küll ju Läänemerel, ulatasiwad sõitudel Ojamaani, aga mere idapoolsetest randadest ei teadnud nad midaqi. Kogemata sattusiwad Breemeni laewamehed wiimaks Läänemere randa.

1157 jõudis üks Breemeni kaubalaew Läänemere tormi kätte. Torm ajas kaubalaewa tuntud teelt kõrwale, ajas Sõrwenina ja Donneskeesi wahelt läbi Riia lahte. Kartusega waatasiwad meremehed merd ja kaugel sinawat maad. Kuhu minna? Kust leidsiwad nad ankrupaiga? Korraga nägiwad merehädalised ühe laewa tüki maad eemal purjutawat. Breemeni laewamehed tüürisiwad kohe selle laewa järele, lootes, et eel purjutaw laew sadamat tunneb, sadamasse purjutab ja et nemadki selle laewa järele teed sadamasse leiawad. Wõõras laew purjutas Wäinajõe suhu, Breemeni laew järele ja leidis siin warjupaiga tormi eest.

Ümberkaudused asunikud liiwlased tuliwad warsti kaldale sakslaste laewa waatama. Sakslased ei julenud kohe maale minna, waid jäiwad esimeseks ööks laewale. Teisel homikul wõtsiwad