Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/19

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 19 –

suure sõjawäega isa surma kätte maksma. Anund häwitas Läänemaal palju kohte ära ja pööris suure saagiga Rootsimaale tagasi.

Saxo Grammaticuse teadete järele kuulunud eestlased, liiwlased ja kurelased Daani walitsuse alla ja maksnud alati Daani kuningale maksusid. Aga Saxo peab ühtelugu kaebama, et maksualused ülema walitseja sõna ei taha kuulda. Daani kuningas Hedding wõitis Wäinajõe suus kindla linna ära. Heddingi poeg sõdis esmalt kurelaste kuningaga ja tungis siis Eestimaale Rotala linna ümber piirama. (Rotala tähendab Ridalit, kus ennemuiste linn olnud.) Kawalusega wõttiski ta Rotalia linna ära.

Aastal 730 wõitlesiwad Browalla lahingis rootslased ja gootlased elu ja surma pääle. Seda lahingit nimetatakse kõige werisemaks põhjamaade muistses ajaloos. Ses lahingis wõidelnud eestlased, liiwlased ja kurelased kaasa.

Saxo jutustab pikemalt kuningas Ragnari sõdadest Läänemeremaades. Saxo teatete järele wõitnud Ragnar siitmaalasi ja pannud poja Hwitserki wiimaks Läänemeremaadesse kusagile kuningaks. Kaua ei wõinud uus kuningas siitse rahwa wastu panna. Kui palju kõigist neist teatetest ajaloolisel alusel seisab, on raske ütelda.

Kindlamal ajaloolisel alusel seisawad need teated, mis pühas Ansgariuse eluloo kirjutaja Rimbert annab. Rimbert jutustab, et daanlased umbes aastal 852 Läänemeremaadesse rööwteekonnale läinud, nimelt kurelaste maale. Kurelased hakanud ometi waprasti wasta ja kihutanud daanlased oma teed. Järgmisel aastal tahtnud Rootsi kuningas Oolaw õnne katsuda. Täiesti ootamata tunginud ta kurelaste Seeburgi linna kallale, wõtnud selle ära ja rutanud edasi Apulia linna alla. Sääl teinud kurelased wiimaks rootslastega rahu, lubanud uuesti rootslaste alla heita ja neile maksu maksta. Muidu olgu weel nimetatud, et Rimbert tähendab, kurelased olnud ammu enne seda rootslaste alamad. See sõnumgi tunnistab, et Läänemere ida ja läänekallaste wahel elawat läbikäimist oli.

Eerik Emundi pojast kõnelewad wanad Rootsi raamatud, et ta Soome, Eesti ja Kuramaa ja weel muid maid ära wõitnud ja ära wõidetud maale linnu asutanud. Eerik suri aastal 885. Warsti selle pääle ilmuwad norralased platsi. Weel enne Eeriku surma kõneldakse norralasest Turulfist, et ta suwe otsa Läänemeremaades saaki muretsenud. Niisamasugusid rööwkäikusid teatakse Gonge Rolfist kõnelda, kui ka Haraldi poegadest, kellest teine sel rööwkäigul surma sai. Eerik Werikirwest jälle kõneldakse, et ta wiie laewaga neli aastat järge mööda (913–917) Läänemeremaid