Lehekülg:M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu/171

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 171 –


õpetaja M. Kampmanni käes. M. Kampmann kirjutas uue „Kooli Lugemise raamatu,“ mis wananenud C. R. Jakobsoni ja C. Malmi raamatuid koolidest ikka enam eemale tungib.


10. Eesti kirjandus. Arenemine.

Eesti kirjanduse esimesed idud tärkasiwad õpetajate töötubadest. Õpetajad tarwitasiwad jumalateenistuseks püha kirja tükkisid; neid katsusiwad nad Eesti keelde ümber panna. Trükimusta need kirjatööd ei kannatanud ega näinud. Trükist ilmunud esimesi Eesti keeli kirjatöid tunneme ainult nime kaudu; kõige wanemad raamatud ei ole endid jõudnud meie päiwini alal hoida. Eesti kirjanduse esimeseks nurgakiwiks peame 1632 ilmunud Heinrih StahliKäsi- ja koduraamatut“ arwama, mis neljas jaos ilmus: Wäike Katekismus, ewangeliumid ja epistlid ja 144 kirikulaulu. Wähä hiljemini andis Stahl weel Eesti keele grammatika ja jutluseraamatu wälja. Ülepää seisis kirjandus esiotsa kirikuteenistuses. Eestikeelist kirjandust muretseti niipalju kui kirik tarwitas. Alles hiljemalt tuli igapäewase elu tarwidus juurde. Igapäewase elu tarwidus nõudis kalendrite ilmumist. Palju hiljemini katsuti alles muid tarwilikka kirjatöid muretseda.

Kui ka kirjandus esiotsa kirikuteenistuses seisis, ei jõudnud kirikki kirjandust nii palju muretseda kui kirik nõudis. Näituseks tarwitas kirik Eesti keeles tingimata püha kirja, kuid see puudus. Piiskopp Ihering käskis õpetajaid küll ümber panema hakata, Johann Gutslaff walmistaski Wana Testamendi tõlke, aga katk wiis algataja ja tõlkija hauda. Rootsi kuningas Karl XI. käskis Liiwimaa superintendenti Fischeri tõlkimist uuesti käsile wõtta trükikuludeks 800 taalrit määrates. Lõhe õpetajate wahel takistas asja edenemist. Küll peeti Lindnas ja Pilistweres konwerentsisid, küll tehti tõlge walmis, aga trükki ta ometi ei pääsnud, wähemalt mitte Tallinna murdeline tõlge. Õnnelikumalt läks Tartumurdeline Uue Testamendi tõlke lugu; see pääsis 1686 trükist rahwa kätte. Wana Testamenti ei pandud ümber. Tallinnakeelse Uue Testamendi kallal tegiwad päätööd Adrian Verginius ja Johann Hornung. Alles 1715 ilmus Uus Testament esimest korda trükist. Pärispiibel ootas ikka alles eestlaste kätte pääsmise tundi. Uue Testamendi ilmumise järele wõeti täieliku piibli wäljaandmine agaralt käsile. Jüri õpetaja Anton Thor Helle tõlkis paari teise õpetaja abiga Wana Testamendigi Eesti keelde. Käsikiri sai 1736 walmis, aga trükkimiseks puudus tarwilik summa. Parun Üksküll katsus küll trükikuluks raha kor-