– 167 –
Ühtlasi hakati selsamal ajal Läänemereäärseid maid suurele riigile ligidamale saatma. Wene keel määrati ametlikkudesse paikadesse ametlikuks keeleks, mõnigi sisemise riigi seadus ulatati meie kodumaale. Eestimaa kuberner Shahowskoi katsus iseäranis agaralt oma kubermangu suure riigi külge sulatada. Liiwi ja Kuramaalgi püüti Eestimaa järele teha. Pääle muude ristiti Tartu Jurjewiks ja Dünamünde Ust-Dwinskiks ümber. Kõik ühtesulatamise püüded ei jõudnud aga otstarbet täita.
Wene, Jaapani sõda 1904 nihutas elu terwes riigis endistest rööbastest wälja. Jaapanlaste wõidud edendasiwad seda nihkumist. Lätimaal hakkas sotsialismus laineid lööma kirikuidki oma tallermaaks teha püüdes. Wäljaspool kodumaad wõttis rahutus ikka enam wõimust. Oktobri kuul 1905 algas suur raudtee streik. Rongid ei saanud enam liikuda, post käia, telegraf ei teinud korrapäralist tööd, ajalehed ei ilmunud. Kõik läbikäimine nagu tarretas. Kindlate teadete asemel lagunesiwad kuulujutud laiale, üks imelikum kui teine. Neid usti. Need kuulujutud paniwad meeled kihama. „Must sada“ tegi maal ja linnas hirmu. Nagu tuulispask jõudis tuhin kaugemalt riigist Läänemereäärdegi. Tallinnas pidas töörhwas ennast wõimuks. Erutusel kogusiwad inimesed uulitsatele. Pea andis ometi wägew walitsuse käsi ennast tunda. Elu jäi wagusamaks.
Lätimaal selle wasta wõttis mässuwaim ikka enam maad. Tukkumis tõusis awalik kokkupõrkamine sõjawäe ja mässuliste wahel. See kokkupõrkamine nõudis sõjawäeltki ohwrid. Wastapanejad löödi pea laiale.
17. oktobril 1905 kuulutatud manifest sünnitas palju rõõmu. Igal pool hakati eestlaste seas arutama, kudas elujärje parandusi ette wõtta. J. Tõnisson kutsus seltsid kokku Tartusse nowembri kuus nõuu pidama. Kohe koosoleku algusel põrkasiwad saadikud eneste wahel kokku. Osa saadikuid lahkus teistest ja pidas adwokat Temanti juhatusel ülikooli aulas koosolekut edasi. Sel koosolekul tehti koguni käremeelsed otsused. Koju minnes tahtsiwad mitmed otsusi täide hakata saatma. Eestimaa saadikud katsusiwad wähä hiljemini Tallinnas weel teist koosolekut pidada, kuid see ei läinud neil korda.
Detsembri kuu algusel tungisiwad hulgused Tallinnast maale mõisu rüüstama ja põletama. Harjumaal ja Läänemaal põletasiwad nad enam kui 100 mõisat. Rahwas wärises igal pool kartuse pärast; kurjategijad wõtsiwad wägisi, mis tahtsiwad ja sundisiwad, keda tahtsiwad enestega kaasa tulema. Korraga kuulutati sõjaseadus Eesti, Liiwi ja Kuramaale. Sõjawäge saadeti wälja
