– 124 –
kes temaga tülis oli. Päälegi tahtis Kristjan V. Kopenhageni rahu tegemisel 1660 rootslastele antud maid jälle kätte saada. Kui aga Kristjan V. 1698 suri, oli ta pojal ja troonipärijal Friidrih IV. ka seesama nõu. Kõik kolm, tsaar Peeter Suur, Poola kuningas August ja Daani kuningas Friidrih IV. ühendasiwad endid nüüd rootslaste wastu. See sõda, mis rootslastega peeti ja põhjasõja nime all tuttaw on, algas 1700 sellega, et August II. sõjawäega Liiwimaale, Friidrih IV. Rootsimaale ja Peeter I. mõni kuu hiljem Ingerimaale tungis. Alles türklastega tehtud rahu järele (1700) wõis tsaar sõda rootslastega käsile wõtta.
Karl XII. oli põhjasõja hakatusel 1700 küll alles 18 aastat wana, aga ometi julge ja wahwa sõjamees. Kõige esmalt tahtis ta daanlasi alandada. Sellepärast läks ta äkisti oma laewadega Seelandi randa ja sundis Daani kuningat Friidrih IV. Trawendali rahu läbi lepingut Wenemaaga lõpetama ja Holstein-Gottorpi hertsogi maid tagasi andma. Selle järele läks Karl wenelaste wastu, kes tsaar Peetriga, kindral Sheremetjew'iga, hertsog de la Croy'ga (ütle Kroa), würst Trubetskoi'ga, feldmarshal Golownin'iga ja mitme muuga Ingerimaale tunginud ja Narwa ümber oliwad piiranud. Kuningas Karl tuli oktobri kuus 1700 Pärnus 17,000 mehega maale ja läks Tallinnast ja Rakwerest läbi Narwa, kus tuhat rootslast ooberst Horn'iga wenelaste wastu wõitlesiwad. Tsaar saatis kindral Sheremetjewi Tallinna tee pääle ette waenlasi waatama ja andis Narwa ümberpiiramise hertsog de la Croy hooleks, kellel würst Dolgoruki abiks pidi olema. Tsaar ise läks tagasi, et uut abi juurde saata, Moskwas Türgi saadikuid wastu wõtta ja selle pääle Wilna kubermangu Birseni lossi kuninga Augusti jutule minna. Karl lõi Waiwarassse laagri ülesse. Hertsog de la Croy oli käsu annud, hoolega waenlase järele waadata, aga et see ei sündinud, wõis Rootsi kindral Ribbing öösel ilma keelmata Wene kantsa näha saada. Tähtjas 1700. aasta 19. nowember jõudis kätte. Rootslased, kellel kange lumetuisk ja maru selja tagast oli, tormasiwad julge kuningaga wenelaste kallale ja ajasiwad nad põgenema. Wene sõjameeste hulgas tõusis suur segadus; kõik tahtsiwad üle Narowa silla jõuda. Aga sild kukkus sisse ja saatis hulga wäge surma. Hertsog de la Croy ja mitu Wene ülemad andsiwad oma mõõgad Rootsi oobersti Stenbock'i kätte ja heitsiwad alla. Ligi 18,000 wenelast, nende hulgas ka hertsog de la Croy, Dolgoruki, Trubetskoi j. n. e. sattusiwad Rootsi wangi. Nad saadeti Tallinna kaudu Stokholmi. Hertsog de la Croy suri Tallinnas. Suurema hulga wange laskis Karl hiljem jälle lahti.
