– 107 –
tuli kolmas suur sõjawägi Wenemaalt Tartu ja läks säält Wiljandi poole. Ordo marshal Wilipp Schall v. Bell tungis pimedal ööl Walga lähedal Ergmäe juures wenelaste kallale. Ta arwas, et sääl osa sõjawäge pidi olema, aga leidis ehmatuseks, et ta suure sõjawäega kokku juhtunud. Pea esimese segaduse järele kogusiwad endid wenelased, piirasiwad wäikese sakslaste salga ümber ja tegiwad neile wiimase meheni otsa. Ordo marshal, 10 ülemat ja 120 ordowenda wõeti wangi, weeti hõisates maal ümber ja saadeti siis Moskwa, kus Wilipp Schall von Bell ära hukati.
Ergmäe wõidu järele läks suurem hulk sõjawäge Wiljandi kindlust ümber piirama. Selsamal ajal tuliwad mitmed Liiwimaa würstid, nagu: Kettler, pääpiiskopp Wilhelm, tema abiline Kristohw ja hertsog Magnus Pärnumaa päästmise üle wiimast nõu pidama kokku. Kui sakslaste sõjawäe haleda otsa ja Wiljandi kindluse ümberpiiramise sõnum Pärnu nende kõrwu ulatas ja hulk Wene sõjawäge linna wärawate ette tuli, lagunes wana Liiwimaa wiimane maapäew ühest ära, sest igamees katsus elu ja wabadust päästa. Kui wenelased seda oleksiwad teadnud, et Pärnul wõimatu suure sõjawäe wastu panna, oleksiwad nad kõik maapäewapidajad wõinud wangi wõtta. Wiljandilinn wõeti warsti ümberpiiramise hakatusel ära ja põletati kuni wiie majani maha. Üksi loss, millel kindlad müürid ja sügawad kraawid ümber, oli weel järel. Lossi müüri wõlwide alla oli maise maa rahwas oma waranduse warjule wiinud; ka wana hall Fürstenberg elas oma waraga nende müüride taga. Wenelased piirasiwad juba neli nädalit lossi ümber, aga Saksa sõjamehed paniwad kindlasti ja waprasti wastu. Aga mitmete äraandmise läbi, kes wenelaste poolt rohket maksu lootsiwad saada, langes loss 1560 wenelaste kätte. Fürstenberg wõeti kõige seltsimeestega ja teenritega wangi ja wiidi Moskwa. Wiimaks anti Fürstenbergile Kostroma kubermangus Ljubini alew elukohaks, kus ta weel 1566 olla elanud, aga isamaad ei ole ta ialgi enam näinud.
Ergmäe lahingu kaotusega ja Wiljandi ärawõtmisega oli ordo wiimane jõud otsas. Wene sõjawägi jaeti nüüd kolme jakku, kellest üks Wõnnu ja Wolmari, teine Läänemaa ja Tallinna ümberkaudsed maad ära wõttis ja neisse paigale jäi, aga kolmas Paidet ümber piirama läks. Ehk lossis küll wähe Saksa sõjamehi wahwa Altenbockum'i juhatuse all sõdisiwad, ei wõinud wenelased ometi wiienädalise ümberpiiramise järele lossi üle wõitu saada, waid pidiwad paha meelega ära minema.
