Lehekülg:Lord Jim. Conrad-Tammsaare 1931.djvu/344

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ja pakkus selleks oma ustavat meest, kes oleks suurema saladuse hoidmiseks (nagu ta seletas) läinud jõesuhu mitte mööda jõge, vaid mööda maad, et toimetada käsk laevale. Natukese mõtlemise järele arvas Brown olevat soovitava kiskuda oma taskuraamatust lehe, millele kirjutas lihtsalt: „Asi kujuneb. Hea saak. Mees kinni pidada.“ Töntsi näoga noormees, kelle Kassim valis käskjalaks, täitis ülesande ustavalt ja sai selle eest hiinlaselt ning endiselt randröövlilt äkki tasuks hoobi, nii et lendas peadpidi tühja kuunari ruumi, millele tõmmati luuk katteks peale. Mis temast pärast sai, seda Brown ei öelnud.


NELJAKÜMNES PEATÜKK.

„BROWNI eesmärgiks oli Kassimi ninapidi vedades aega võita. Ta pidi tahes või tahtmata arvamusele jõudma, et õigeks ärivõtteks on valge mehega koostöötamine. Tema ei suutnud kujutella sellist meest (kes pidi ometi olema pagana osav, et pärismaalasi nõnda oma pihku saada), kes lükkaks tagasi abi, mis kõrvaldaks vajaduse kestvaks, salajaseks ja hädaohtlikuks petmiseks, sest see tundus endastmõistetavalt ainukese võimaliku teguviisina üksikule inimesele. Tema, Brown, pakub talle jõudu. Ükski inimene ei peaks siin kõhklema. Kõiges pidi võima arusaadavalt kokku leppida. Muidugi oleksid nad saagi isekeskis jaganud. Mõte, et siin on olemas kindlus — üsna kättesaadaval — päris õige kindlus ühes kahuritega (seda kuulis ta Corneliuselt), erutas teda. Lastagu ainult korraks teda sinna sisse ja… Tema esitaks muidugi tagasihoidlikud tingimused. Ometi mitte liig madalad. Nagu näis, polnud see mees põrmugi loll. Nemad töötavad vennalikult koos, kuni… kuni tuleb õige aeg tüliks ja pauguks, mis korraldab kõik arved. Oodates tigeda kärsitusega röövsaaki, ta tahtis nüüd valge mehe

344