Lehekülg:Lord Jim. Conrad-Tammsaare 1931.djvu/244

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

oma alamatega kokku paarisaja mehe ümber „krissikandjaid,“[1] olid ta juba aastate eest valinud oma juhiks. Selle rassi inimesed olid intelligentsed, ettevõtlikud, kättemaksjad, aga avameelsema julgusega kui teised malailased ning ei kannatanud rõhumist. Nemad sünnitasid radžavastase partei. Tülid tekkisid muidugi kaubanduse alal. See oli parteide võitluse peapõhjus ja tekitas äkilisi rünnakuid, mis täitsid ühe või teise asunduseosa suitsu, tule, müra, paukude ja karjumisega. Külad põletati maha, inimesed veeti radža postaia taha, et neid seal tappa või piinata selle eest, et nad olid kaubelnud mitte temaga, vaid kellegi teisega. Ainult päev või kaks enne Jimi tulekut aeti just sellest kalameeste külast, mille tema võttis hiljem oma erilise kaitse alla, mitmed perekonnapead radža piigimeeste poolt kaljutippudelt alla, sest neid kahtlustati selles, et nad olid korjanud kellegi Tselebesi ärimehe tarvis söödavaid linnupesi. Radža Allang kinnitas, temal olla omal maal kauplemiseks ainuõigus ja monopoli rikkumise karistuseks oli surm; kuid seda kaubanduse ideed oli võimata eraldada kõige harilikumast röövimisest. Tema julmuse ja ahnuse piiriks oli ainult tema argus ja tema kartis Tselebesi meeste korraldatud jõudu, ainult — kuni Jimi tulekuni — ta ei kartnud seda küllalt, et pidada rahu. Tema laskis oma alamaid neile kallale tungida ja võttis suu täis, kiites oma õigust. Seisukord muutus keerukamaks kellegi võõra rändaja, segaverelise araablase tõttu, kes minu arvates puhtusulisil põhjusil oli kihutanud mässule sisemaalised suguharud (Jim nimetas neid põõsarahvaks) ning oli enda kindlustanud ühel neist kaksikmäetippudest. Tema valvas Patusani linna üle, nagu kanakull valvab üle linnuaia, kuid samal ajal ta laastas lahtist maad. Terved külad jäid tühjaks ja kõdunesid oma mustaks tõmbunud postidel selgeveeliste jõgede ääres, pillates

  1. Kriss — umb. ½ m pikkune ja tavaliselt maokujuline malailaste mõõk.

244