Lehekülg:Lord Jim. Conrad-Tammsaare 1931.djvu/15

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

luses omandab ta Conradi teostes otse eepilise suuruse. Suureks ja elavaks saavad ühes temaga selles võitluses ta kätetöödki, näiteks laevad. Seda eepilist suurust leidub käesolevaski raamatus — tema esimesel poolel, kus on jutt palverändurite laevast.

Käesolevat raamatut on hakatud pidama Conradi lemmikteoseks. Nagu lugeja näeb autori eessõnast, püüab see sellelt arvamuselt võtta aluse. Kuigi nõnda, ometi leidub Conradil vaevalt mõni teine teos, milles tunduks sel määral isiklikku palava vere tuikamist, kui just siin. Seda tõendab omal viisil seegi, mis autor ise kirjutab (Galsworthy’le) romaani lõpetamise kohta, nimelt: „Lord Jim’i lõpetamine venis mitmesuguste takistuste tõttu tervelt kakskümmend neli tundi. Saatsin naise ja lapse Londoni ja istusin kell üheksa hommikul meeleheitliku otsusega lauda, et valmis saada. Aeg-ajalt tegin ringi ümber maja, ühest uksest välja, teisest sisse. Kümme minutit einetamiseks — suur vaikus… Kuu tõusis üle kuurikatuse, vaatas läbi akna sisse ja kadus silmist. Algas hämarik, ilm läks valgeks. Ma kustutasin lambi ja kirjutasin edasi hommikutuules, mis puhus käsikirjalehed mööda tervet tuba laiali. Päike tõusis kõrgele. Kirjutasin viimse sõna. Läksin kell kuus söögituppa ja jagasin külma kana Escamilloga (koeraga).“

Just selle Escamillo ulgumist kostaks nagu selle raamatu lõpus, kuigi tema aset täidavad Tamb Itam ja Kalliskivi, kes taipavad oma isandast mitte rohkem kui mõni neljajalgne.

Joseph Conrad suri Bishopbourne’is Canterbury lähedal 3. aug. 1924. Noores eas ta oli nii väga igatsenud merele, aga hiljem hoidus ta temast meelega eemale, sest meri erutas teda liiga. Laev seob meremehe tegelikult kitsale pinnale — kajuti külge. Et pääseda meremehe kajutitundest, pidas Conrad endal maal kuus asukohta ja linnas veel kaks korterit, et oleks võimalik vabalt ja mugavalt paigast paika asuda. Ise ütles ta selle kohta: „Majad on oma olemuselt mässulised ja inimesele vaenlikud.“ Loodetavasti puuduvad Inglise maamullal need häirivad omadused. Siiski kes-teab, sest enne surma igatsenud Conrad oma sünnimaale — Poolasse.

A. H. T.
15