tumedana, kord ükskõik misvärvilisena. Mida sagedamini ja kiiremini toimub see värvide vaheldus, seda rohkem paneb ta lugeja silmad virvendama ja katkestab jutustuselõnga, raiub ta tükkideks, mida sagedasti raske kokku sõlmida.
Seda jutustuse tehnilist külge pidagu lugeja silmas, kui ta asub käesoleva raamatu kallale, ja ärgu lasku end juhuslikest raskusist peletada, sest lõpuks tasutakse kõik raskused rikkalikult. Vaevalt leidub kogu Conradi loomingus ühtki teist teost, kus üksik seik noormehe elus muutub nii traagiliselt saatuslikuks kui käesolevas raamatus. Pisitilluke juhus hakkab veerema ja muutub peagi mingisuguseks pööraseks laviiniks, mis lõpeb nagu särava, värviküllase, igatsetud maailma hävinguga. Jäävad järele ainult noore naise tardunud silmad. Selles oleks nagu midagi moiralist, ainult et see halastamatu moira ei asu väljaspool inimest, vaid temas endas. Ja see ongi see kõige hirmsam ning paratamatum.
Mõnele kujule (Cornelius, Brown) on heidetud ehk liig palju romantilist varju, mispärast valgusel pole enam paika, kuhu langeda. Nende kahe tumeda kuju kaudu sünnib kõik, mis sündima peab. Kõlvatu ja alatu võidutsevad heade ja tublide üle. Kui see ehk mõne õiglusetunnet riivab, siis peab meeles pidama, et tegelikus elus sünnivad sellised asjad veel sagedamini kui raamatuis. Pealegi selgitab see kirjaniku vaadet loomingu ülesannete kohta, mille suhtes ta kuski ütleb: „Arvan, et loomingu eesmärk ei või üldse olla eetiline. Usun kindlasti, et tema ese on puhas näidendiline — näidend hirmust, armastusest, jumaldamisest või vihkamisest, kui tahate, aga ei kunagi meeleheitest. Need kujutlused, olgu nad meeldivad või kibedad, on iseenesest juba moraalsed tulemused.“
Ja ometi loob selle raamatu lõpp peaaegu meeleheite õhustiku ning seda õhustikku immitseks nagu kogu Conradi toodangus, kõige jõu- ja värvikülluse peale vaatamata. Põhjuseks on eespoolnimetatud chance — juhus ja sellega käsikäes käiv exceptional case — erakordne juht. Inimene muutub mingisuguste taltsutamatute ja arvestamatute tujukate jõudude mängukanniks. Pealegi asub osa neid jõude inimeses endas ja nõnda ei pääse nende eest kuhugi. Inimene võitleb, peab võitlema ja selles võit-
14
