aadli ning kodanikkude juures wäga suur. Ja ei tahtnud ka walitsejad ja ka ehk lihtsad aadlikudki oma riietes ja ehetes piiri pidada. Sest lihtsad wõimukandjad, nagu komtuurid ja fogtid, tahtsid kuldkeedega, pasunate ja kalliste riietega, nagu oleksid nad kuningad ja würstid, wastu kõike kommet ning kohust hiilgada ja uhkustada. Üks Paide fogt, Hinz von Tülen nimi, kandis kuldkeed, mis 21 Ungari naela kaalus, ja üks Tallinna komtuur laskis enesel igal pool kolm pasunapuhujat ees käia, mida mitmest kõrgeaulisest härtsogist ja walitsewast würstist mitte iga kord näha ei ole. Seda ja muud sellesarnast toredust ja uhkustamist tahtsid ka paljud teised wõimukandjad, toomhärrad ja aadlikud ja kõik, mis waese talupoja kaela peal oli, järele teha, mispärast ka waene talupoeg mitte kosuda ei wõinud, waid pidi igasugust omawoli, waesust ja wägiwalda suurema hulga poolt kandma ja kannatama ilma wähemagi arusaamiseta ülemuse poolt. Aga kirikutest ja koolidest ei peetud suurt lugu. Sest palju kirikuid maal mõnes paigas, kus kihelkond neli ehk wiis penikoormat pikk ja lai on ja kaheksa ehk üheksa aadlimõisat ühes kõigi oma talupoegadega ja priidega külge kuulusid, seisid tühjad ja hoopis lagunenud, mitte ainult nüüd hädaohtlikul sõjaajal, waid ka heal ajal, kus ühestki sõjast ega õnnetusest midagi ei teatud. Ja kõigel sel maal, mida mõne wägewa kuningriigiga wõib wõrrelda, ei ole üht head uniwersiteeti ega head kooli olnud, waid pealinnades kõhnad erakoolid üksi. Ja ehk küll mõnikord, mitte kaua enne maa hukatust, maapäewal külma nõu peeti, kuidas head kooli asutada, ei tehtud ometi midagi teoks. Sest enam jagu Liiwimaa seisusi on igal ajal selle wastu seisnud ja kartnud, et kui seda tahetakse teoks teha, siis nende piiskopkondadele, abteidele, domereidele, fogteidele ja maamõisatele kulusid ja kahjusid tehakse. Sellepärast on see hea ettewõte iga kord ikka pooleli jäänud ja kõik kirikukord, wabad kunstid, sündinud asjade ülestähendamine ja kõik ingeniosae virtutes on suuresti kahanenud ja sellewastu lodewus, kiimalus ja weel teised suured patud ja orjused on jälle maad wõtnud. Ei ole ka üheski walitsuskonnas terwel maal ühtki ülemat ülewaatajat ametis olnud, kes õpetajaid maal oleks järele waadanud, mispärast siis iga õpetaja waba hea mees oli ja oma tahtmist ja heaksarwamist mööda mõne nädala peale korra jutlust pidas. Ülewaatajate mõju linnades ei ulatanud kaugemale kui linna ringmüürini. Koolide puuduse pärast on ka palju kirikuid maal ilma õpetajata seisnud. Sest kust pidi neid wõetama, kui terwel
9
