Seisukord Rootsimaa wastu, 1554 ja 1555.
Aastal 1554 saadeti Berent von Schmerten, ordufogt ja Paide wõimukandja, Rootsi kuninga Gustawi juurde kuningalt taotlema, et see kõige tõega moskwalase wastu sõda algaks. Sedasama tahtwat ka Liiwimaa heermeister teha. Aga kui Rootsi kuningas aastal 1555 moskwalasega sõda alustas ja kindlas usus oli, et ka heermeister, nagu tõotas, moskwalase wastu wälja astub, ei tahtnud heermeister sõjast midagi hoolida, ja see sundis Rootsi kuninga moskwalasega rahu tegema, mida moskwalane üsna soowiski, sest et sobitused Wenemaa ja Liiwimaa wahel mitte weel päris lõpule ei olnud wiidud.
Pärnu maapäew, 1555.
Aastal 1555, sügisel, pidasid Läänemaa aadlikud ja weel teisi Pärnus maapäewa, kus nad teiste üsna tühiste asjade seas ka tantsu üle nõu pidasid, kuda teener ehk ka mõni teine, kes mitte aadlist ei ole, aadli-inimesega ennast tantsul peab pidama, ja kirjutasid selle üle ka otsuse ja awaldasid selle ka terwel maal. Aga maa suurt silmatorkawat häda ei nimetatud sel ajal mitte sõnagagi.
Otsus sabaga tähe üle, 1556.
Aastal 1556, paastus, oli üks tuline sabaga täht kaua aega Liiwimaa kohal näha.
Selsamal ajal pidasid Liiwimaa seisused Wolmaris maapäewa. Ja kui seal mõned saadikud parajasti joomalauas istusid, nende hulgas ka üks Tartu toomhärra, tuuakse joomalauale korraga sõnum, et taewas üks imelik ja haruldane täht näha olewat, pikk saba taga nagu luud. Sellepärast soowitati toomhärrale, ta tulgu wälja seda tähte waatama ja andku kui õpetatud mees oma otsus tema kohta. Siis hakkas see toomhärra peale ja ütles, tema teada küll, mis asi see on. See olewat sabaga täht ja säherdused kolud ei tähendawat enamasti midagi head. Et nüüd see toomhärra kui lugupeetud ja õpetatud mees nii kergesti sest sabaga tähest kõneles, siis nimetasid needsamad mehed, ja mitte kõige wähemad, kes seda kuulsid, teisi sabaga tähti, mis pärast seda aega nähtawale tulid, ka ainult koludeks ja ütlesid toomhärraga: säherdused kolud ei tähenda midagi head.
80
