seda lõbu pidama ja laskis wähe aega enne Liiwimaa muutust kirikute ees linnuridwad püsti panna, kuhu siis nelipühi aegu mitmed üle kümne penikoorma maad linnuridwa pärast kokku tulid ja linnulaskmisest enam pidasid kui Jumala sõnast. Wahepeal, kui nemad lindu lasksid, walmistati õpetaja majas tore pidusöök, kus nad pärast oma linnulaskmist rõõmu ja lõbu pidasid.
Nõnda ka pidasid kodanikud talwe päewil jõulu- ja wastla-ajal oma kilditubades ja sellid oma kompaniides suuri ilupidusid. Ja kui kaubasellide joomad möödas olid, panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, wastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis. Siis wõtsid sellid üksteise kätest kinni ja kargasid ning tantsisid ümber puu ja ümber tule ja tuletegijad pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja Moosese wasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele. Ja pärast seda ei olnud seal ka nende ringisõitudel naiste ja neidudega otsa ega määra ööl ega päewal, ja tehti sagedasti õpetajate kiuste, kes seda olid noominud.
Need liiwimaalaste ennenimetatud suured ilupidud tulid moskwalasele hästi kasuks. Sest säherdusel asjakorral waatas tema oma õiget aega ning plaanisid ja kasu ja pani suuresti rõhku suurtükkide, rohu ja tina ja igasugu sõjamoona peale ja sai ühe püssimeistri teise järele Saksamaalt ja Roomamaalt oma teenistusse. Ja ehk liiwimaalased küll seda kõik teadsid, olid nad ometi oma ilupidudesse ja hooletusesse nii sügawasti ära uppunud, et nad sest tähele ei wõinud panna, waid temale weel waske ja tina ja igasugu kraami, mida temale tema ettewõtteks Liiwimaa wastu tarwis läks, üsna ülisuurel määral kätte wedasid, salaja ja awalikult, nagu kõik ilm seda teab.
See kõik siin ei ole mitte selleks räägitud, et keegi peaks siit arwama, nagu ei oleks sel ajal liiwimaalaste seas, aadlist ja mitteaadlist, mõistlikka mehi ja jumalakartlikka ristiinimesi mitte olnud. Seda sugugi. Sest tõepoolest oli siin paljugi häid inimesi igas seisuses, kellel neist nimetatud tegudest ja kommetest mitte head meelt ei olnud. Sest mõned aadlimehed pidasid, oma waeste talupoegade hinge õnne ja õnnistuse peale mõteldes, oma mõisates omal kulul ise oma õpetajad, kes mitte-saksa keelt mõistsid ja iga pühapäew talupoegadele ja mõisa perele katekismust pidid õpetama. Ja mõned wooruslikud wanaprouad ja aadlist lesed ei häbenenud mitte, kus
76
