mata teo pealt tabasid, siis wiidi see kohe pillide ja trummidega lossist alla terwest linnast läbi üle turu kõigi talliwendade saatel kunni linna wärawast wälja ja wisati seal, täies riides, sukis ja kingis, kaewu ja tehti üsna märjaks ja kõige ilma häbiks. Siis wiidi ta läbimärjana jällegi pillide ja trummidega neidsamu uulitsaid ja põikuulitsaid kaudu lossi tagasi, kus siis talliwendade fogt, kes üks kõige wanemaid teenrid oli, temale andeksandmist jagas.
Kui nüüd walitsejad, piiskopid, toomhärrad ja muud Saksa inimesed, kes seda ju paremini pidid teadma, selle suure patuorjusega roojased olid, siis ei olnud see ka mõistmata mitte-saksast talupoja juures miski häbiasi ja nemad pidasid niisugust hooraelu juba Soodoma ja Epikuuri wiisi, nagu ükski rahwas terwes ristiilmas seda hullemini pole pidanud. Sest suurem hulk ei tunnud mingit abielu. Kui seal mõnel talupojal tema naine wanaks ehk haigeks jäi ehk muidu enam temale meelt mööda ei olnud, siis ei takistanud teda miski seda naist ära tõukamast ja jälle teist wõtmast. Ja kui neilt küsiti ehk keegi neid noomis, et nad nõnda wäljaspool abieluseisust elawad, siis wastawad mõned neist nõnda: See olla wana Liiwimaa pruuk, ka nende isad olla nõnda teinud. Mõned ütlewad, et need, kes mitte altari ees oma naistega laulatatud ei ole, ju nõndasama ka leiba sööwad kui abielurahwaski. Teised ütlewad: Teewad ometi meie härrad ja junkrud ka nõnda, miks see siis meile peaks enam keelatud olema. Mõned ütlewad ka: Et meie nõnda ilma abieluta elame, see ei ole mitte meie süü, waid härrade, kes selle peale ei waata. Ja põhjus, miks härrad selle peale ei waata, olewat nende arust see, et nad nõnda talupoja lapsi, kui undrehti sündinuid, nende wanemate pärandusest seda kergemini wõiksid ära tõugata ja kõik nende omanduse ning liikuwa wara omale tõmmata.
Mis aga orduhärrade, toomhärrade ja aadli igapäewasesse töösse ja toimetusse puutub, siis ei ole sest sel ajal palju muud nähtud kui küttimine ja ajamine, täringid ja mängud, ratsutamine ja sõitmine ühest pulmast teise, ühelt toredalt warrult teisele, ühest wakusest teise ja ühest kihelkonnast teise. Ja wäga wähe oli neid leida, kes maast wäljas isandate ja würstide kodades wõi sõjas ennast tarwitada lasksid.
Ja et siin Liiwimaa pulmi, warrusid, wakuseid ja kirmesseid on nimetatud, siis tahab hea ja õige olla neist lühidalt jutustada, kuda neid endisel ajal siin maal peeti.
66
