naine mitte teise moodi riides ei tohtinud käia. Ja kui ühe nahksepa tütar Tartus enese oli kaupmehe tütre sarnaselt ära ehtinud ja kiriku läks, siis kutsuti mõned linnasulased Tartu linna raadilt wahti pidama ja kui aus waene tüdruk kirikust wälja tuli ja midagi paha ei aimanud, siis kargasid linnasulased wälja ja kiskusid tema ehted kõige ilma ees maha. Ka ei tahetud käsitöölistele kodaniku tiitlit ja nime mitte soowida. Niisugust ja teist sarnast wastolu ära hoidma määrati heermeistri poolt mõned komissarid; nimelt Berent von Schmerten, Paide fogt, ja Franz von Anstel, Tallinna komtuur, kes kõik tüliasjad Tallinnas pidid ära lepitama. Ja ehk küll sobitusi mõndagi korda tehti, jäi wana wiha aadli ning kodanikkude ja kaupmeeste ning käsitööliste wahel siiski igal ajal elawaks ja kaswas päew-päewalt suuremaks, kunni see suur kull nende kõikide peale lendas.
Tulekahju Riias 1547.
Aastal 1547, taewaminemise-päewal pääsis Riias wäljaspool linna suur tuli lahti, mis ka linna sisse lendas ja suurt kahju tegi. Linna sees Toome stiftis põles ära palju majasid ühes kirikuga ja wäljaspool linna palju aitasid mitme kaupmehe kaupade ja waradega.
Köietantsijad Tallinnas 1547.
Aastal 1547 tulid mõned hulkujad Itaaliast Liiwimaale, lendajad ja imelikud moonutajad. Ja kui nad Tallinna linnale oma kunsti näidata pakkusid, laskis raat suure, ilmatu pika köie teha, mis püha Olewi kõrgest tipust kunni lontmaakrini ulatas. Ja kui see köis pingule oli tõmmatud ja kõwasti kinni seotud, siis pandi kõik linna wärawad kinni, peale suure Rannawärawa üksi, kust kõik kogukond, noored ja wanad, wälja läksid seda lendajate tempu waatama. Kui nüüd kõik rahwas wäljas oli, siis tegi üks neist moonutajatest selle köie peal wäljaspool torni õhus kõrgel ülewal niisugust haruldast waatemängu, mis wäga imelik ja suure kõrguse pärast ka wäga jube ja hirmus oli waadata. Ja kui see kaua küll oma imet oli teinud, siis tuli teine ja lendas seda pikka köit mööda üle kõigi kraawide, tiikide ja linna wallide suure rutuga ja ajuga kunni alla lontmaakrini. Seda nad tegid ka teistes Liiwimaa linnades.
See meister Herman von Brüggenei walitses 14 aastat heas rahus ja suri aastal 1549 weebruarikuus.
63
