ehitama. Ja et ta neid paremini wõiks sõnakuulmises pidada, laskis ta Dünemünde maja, mitte kaugel Riiast aset, sõja wastu kindlaks teha. Niisama laskis ta ka 3 toredat kõrget torni Wõnnus maast peale üles ehitada.
Ja pärast, kui wenelane täiesti sõja poole oli, wastu iga mõistlikku põhjust ennast selleks oli sundinud ja mitte ainult Narwa ümber, nagu enne nimetati, waid ka Riia ja Tartu stiftis ja weel mujalgi penikoormat 70 ümberkaudu põletades, rüüstates ja tappes ennast awalikult kui waenlane tunda andis, siis pidasid erutatud Liiwimaa seisused peale mitmepidist harutamist soowitawaks awalikus sõjas rahutu wenelasega õnne katsuda ja heitsid Leedu würsti Aleksandriga ühte, kellel moskwalase tütar Helena naiseks oli, ja kinnitasid selle liidu, sest et ta tema naise isa wastu käis, mitte ainult kirjade ja pitseritega, waid ka ihuliku wandega, et nemad ühes tahawad moskwalase wastu minna. Sellest olid kõik leedulased ja liiwimaalased suuresti rõõmsad.
Kui nüüd see meister oma orduwendade ja teiste meestega sõjawalmis oli ja määratud ajal kõige wäega wälja leeri läks, lootes, et suurwürst Aleksander ka nõnda teeb, siis ei olnud seal mitte üht leedulast sõjawalmis, sellepärast et Poola kuningas Johannes Albert, Leedu suurwürsti Aleksandri wend, nüüd surnud oli ja Aleksander, et krooni pärida, Poolamaale oli reisinud, mis liiwimaalastele suurt muret tegi, sest et nad nüüd, oma liidumeestest maha jäetud, endid üksi moskwalasele wastupanekuks natuke nõrgad tundsid olewat. Aga sellegi pärast wõttis Liiwimaa meister Wolter von Plettenberg ühes teiste Liiwimaa seisustega Jumala abiga kätte ja läks aastal 1501, neljapäewal pärast pärtlipäewa 4000 rüütliga ja kaunikese hulga jalameeste ning talupoegadega ja mõne suurtükiga Wenemaale ja juhtus kohe 40.000 wenelase peale. Nendest lõi ta palju mehi maha ja ajas teised põgenema ja ajas neid penikoormat kolm taga ja wõttis kõik nende moonakoormad ära, ilma et oma mehi suurt oleks kaotanud. Selle peale rüüstas meister suurt osa moskwalase maad, rööwides ja põletades, riisus Ostrowa, Krosnowa ja Irboska majad lagedaks ja Iwanowgorodis lõi palju inimesi maha ja põletas kõik lagedaks. Wiimaks pidi meister werejooksu-haiguse pärast, mis tema meestele oli tulnud, jälle Liiwimaale tagasi tulema. Kuna nüüd meister Wenemaal nõnda toimetas, ei pidanud üks teine wenelaste hulk Liiwimaal ka mitte püha ega
54
