Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/53

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

aega, siis kui maja walmis sai, oli sealt ristiinimestele Liiwimaal, ja iseäranis Narwa omadele, mitmesugust kiusu ja kimbatust, mida lühidalt mitte küllalt kirjeldada ei saa. Sest wenelased lasksid oma uuest majast Iwanowgorodist, ka rahu ajal, Liiwimaa Narwa peale nii tihti ja sagedasti kui aga tahtmist oli ja lasksid mõned tähtsad inimesed surnuks, nagu nimelt Johan zur Meininge, Narwa purmeistri, ja weel teisi. Ja kui neilt küsima saadeti, mis põhjusel nad seda teewad, siis ei teadnud nad, mis teotuse ja pilkega neid saadikuid wastu wõtta, ja tarwitasid narwalaste wastu igasugu hoolimata wägiwalda ja isemeelt, mida aga arwata wõib, mida kõike mitte hästi sünnis ei ole kirja panna. Nõnda sündinud aastal 1494.

Sel aastal laskis suurwürst wastu kõike õigust ja kohust kõik Saksa kaupmehed, kes Nowgardis olid, wangi wõtta, ja need, kes nad kinni wõtsid, tõmbasid sakslastel sukad ja kingad jalast ära ja panid nende jalad raudpidemetesse ja wiskasid nad mädanenud tornidesse, kus mõned kolm, mõned üheksa aastat pidid sees istuma. Aga põhjus, miks seda tehti, oli see, et tallinlased ühe wenelase, kes nende linnas walekillingid oli müntinud, Saksa õigust mööda surnuks olid keetnud ja weel ühe teise wenelase, keda hobusemäraga loomuwastase teo pealt tabati, kristlikku õigust mööda ära olid põletanud, mis teisi wenelasi pahandas, kes seda tegu mitte nii tähtsaks ei pidanud, et neid kahte nõnda pidi trahwitama, ja tõid selle ja weel teisi kaebtusi walesti suurwürsti ette ja said tema niikaugele, et tema peaks Saksa kaupmeestele, kes Nowgardis komtuuri hoowi peal aset olid, omalt poolt wastu tegema. Peale selle nõudis suurwürst kõige tõe ja suure ähwardusega Liiwimaa isandatelt, et temale need tallinlased, kes tema wenelased surma olid mõistnud, wälja pidi antama. Aga tema ei jõudnud oma tahtmist saada, sest seisused ja linnad kohustasid ennast ühiselt, et tahawad ennem kõige suuremat häda kannatada kui ennast nõnda wenelase käsualuseks anda. See meister walitses 9 aastat.


Wolter von Plettenberg, 41. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1495—1535.

Aastal 1495 nimetati Liiwimaa meistriks Wolter von Plettenberg, kes üks tähtis ja tark härra oli. Tema pidas suuri ja tähtsaid sõdasid. Esiteks riiglastega. Ta sundis neid niikaugele, et nad Riia lossi, mis nad enne maha olid kiskunud, jälle pidid üles


53