Ja ka selle meistri ajal tõusis ikka jälle weel sõda Riia peapiiskopi Stefanus von Grubeni wahel (kes 14. Riia peapiiskopp oli) ühes Riia kodanikkudega ja meistri ja tema poolehoidjate wahel; selle sõja põhjuseks oli meister ühes oma lellepoja, Tallinna piiskopi Simon von der Borchiga. Nüüd wõeti Riia stift jälle saagiks ja rüüstamise alla ja Riia linn piirati ümber, ja ehk riiglastele ja peapiiskopile pika piiramisega küll kõwastigi peale käidi, ei saanud meister neile ometi midagi ära teha, sest Riia omad ühes peapiiskopiga kaitsid oma linna wägewasti, nõnda et meister häbiga pidi jälle tagasi minema. Siis läksid riiglased peale ja panid Riia lossi, mis liiga ligi nende linna oli ehitatud, põlema ja kiskusid maha ja häwitasid hoopis ära, ja pärast seda läksid Dünemünde maja alla ja wõtsid ära. Aga paawst Sikstus IV, kui ta meistri ja tema poolemeeste ülemäärseid tegusid kuulis, pani nad kõik wande alla. Sellepärast tehti Bernhart von der Borch meistriametist lahti, peale seda kui 9 aastat oli walitsenud.
Johan Fridach von Lorinkhof, 40. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1486—1495.
Aastal 1486 hakkas Johan Fridach von Lorinkhof, Tallinna komtuur, Liiwimaa meistri ametit walitsema. Selle meistri ajal kestis sõda ülemalnimetatud poolte wahel weel edasi. Kui nad nüüd mõlemalt poolt wälja läksid ja Treideni juures taplust pidasid, siis jäid riiglased tapluses wõitjaks ja lõid 6 komtuuri maha ja 6 wõtsid wangi ja wiisid Riiga suure triumfiga.
Aastal 1492 hakkas Iwan Wassiljewitsh, Moskwa suurwürst, Iwangorodi lossi ehitama, Saksa keeli Wene Narwa nimetatud, Liiwimaa raja peal. Ja hakati ehitama Kristuse ihu päewal ja saadi tema selsamal suwel Maarja taewaminemise-päewaks kõrgete paksude tornidega ja müüridega sõja wastu suure rutuga walmis. Ja pärast seda wõtsid rootslased sellesama lossi ükskord ära ja pakkusid teda, sest et ta Rootsi riigist kaugel ära oli, Liiwimaa meistrile. Aga meister ei tahtnud seda wastu wõtta, sest et Wenemaa ja Liiwimaa wahel rahu oli tehtud, mida meister ei tahtnud rikkuda. Ja sellepärast läksid rootslased suure rööwisaagiga, mis nad sealt majast olid saanud, jälle ära oma laewadele. Seepeale läksid wenelased jälle sisse ja ehitasid tema weel kõwemaks ning tugewamaks kui enne oli ja panid wäge sisse. Ja pärast seda
52
