Everhard von Monheim, 23. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1327—1341.
Aastal 1327 tuli Liiwimaa meistriks Everhard von Monheim, Goldingi komtuur, kes üks õiglane, tõsine ja waga härra oli ja ordule palju head on teinud. Tema ajal tõusis jälle sõda ordu ja Riia omade wahel. Seal olid riiglased wabadusearmastusest warsti sõjariistus ja läksid ordu maja Dünemünde alla ja põletasid alewi, mis maja ees, maha ja tapsid palju rahwast, noori ja wanu, mis meistrit ja kogu ordut wäga wihastas.
Sellepärast hakkas meister Everhard von Monheim Riia linna wäega piirama ja pani kõik teed ja uulitsad kinni, et riiglased kuskilt moona ei saaks, mis neid siis ka wiimaks sundis armu paluma. Siis nad käisid hoolega maamarssali pool, et see seda asja meistri ja Riia linna wahel wõtaks selgitada ja neile jälle armu saata. Sinna ei tahtnud meister suurest meelepahast otsa hakata, aga wiimaks sobitati seal wahele niipalju, et leping jalale saadi. Seal pidid Riia omad meistrile jalge ette langema ja armu paluma, ja pidid peale selle oma linna kõigi õiguste, wabaduste ja eesõigustega meistrile ja ordule ära andma ja wärawad ja müürid maha kiskuma. See sündis aastal 1330 Püha Gertrudi päewal. Pärast andis meister neile jälle teisi eesõigusi ja wabadusi ja näitas armu neile ja ehitas ka sel ajal pärastpoole Riia lossi ja weel teisi lossisid ja kindlusi.
Kui see sõda oli lõpule jõudnud, siis langes meister Wene kuninga Satatese maale ja rööwis, põletas ja tappis seal sel põhjusel, et wenelased olid leedulastega preislaste wastu ühenduse sobitanud, mis Leedu kuningat sundis Liiwimaaga sõda algama. Seal oli meister warsti sõjawalmis ja tuli waenlastele wastu ja nad pidasid taplust teineteisega. Aga meister sai wõidu ja lõi palju leedulasi maha ja haawas kuningat ennast ning ajas teised põgenema. Selle wõidu peale läks ta, kui waenlased maalt olid wälja aetud, samaitide maale ja talitas seal nõnda, et samaitid pidid rahu paluma. Seal saadi Leedu, Samaiti ja Liiwimaa wahel rahu jalale ja tehti kindlaks.
Kui nüüd leedulaste ja samaitidega rahu oli, hakkasid wenelased Pihkwas ordu wastu liikuma. Nende wastu seadis ennast meister ka walmis ühes Arnsborgi krahwiga, kes hulga rüütlitega ordut teenima oli tulnud. Kui nüüd see meister wenelaste ja weel
39
