Konrad von Hertogenstein, 17. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1287—1289.
Aastal 1287 hakkas Konrad von Hertogenstein Liiwi meistri ametit pidama. Tema tahtis oma eelkäija surma kätte tasuda ja tegi mõne sõjakäigu mässuliste semigallide wastu, ja wõitis ka jälle tagasi Dobbeleni kindluse, mis meister Borchart von Hornhusen oli kaotanud, ja lõhkus maha, põletas ja häwitas ära semigallide kindlused Ratten’i ja Sidroben’i. Siis sunniti semigallid jälle sõna kuulma. See meister walitses kaks aastat.
Bolto von Hagenbach, 18. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1289—1294.
Aastal 1289 tuli Bolto von Hagenbach Liiwimaa meistri ametisse. Selle meistri ajal, kui wenelaste, leedulaste, samaitide ja teiste mittekristlaste poolt maal lühike rahuaeg oli, hakkas kadeduse ja auahnuse sõda Liiwimaa ordu ja piiskoppide wahel jälle peale. See meister walitses wiis aastat.
Hinrik von Dumpeshagen, 19. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1294—1296.
Aastal 1294 sai Hinrik von Dumpeshagen Liiwimaa meistriks. Tema tegi lepingu ja rahu Tartu piiskopi Bernhardiga. Aga seda rahu ei pidanud piiskopid mitte kaua, kust siis suured ilmaaegsed sõjad tulid. See meister walitses kaks aastat.
Bruno, 20. Saksa ordu meister Liiwimaal, 1296—1298.
Aastal 1296 sai Bruno Liiwimaa meistriks Selle meistri ajal tõusis suur sõda ordu ja kolmanda peapiiskopi Johannes von der Fechte wahel ühes Riia kapitliga. Sest nimetatud piiskopp ühes Riia kapitliga ja kõige stiftiga oli leedulaste ja weel teiste uskmatutega Saksa ordu wastu ühendust teinud ja oli neid uskmastuid palju maale toonud, ja sellepärast pidi meister Bruno ühes oma ordusugulastega ka wastukaitset walmistama. Ja kui mõlemad wäed wälja läksid ja Treideni juures kokku tulid, siis said Riia stifti omad ühes uskmata leedulastega wõidu ja meister Bruno ühes 50 orduwennaga sai surma. Siit said stifti omad ja Riia kodanikud
37
