Amboti peale tahtsid tormi minna ja meistrit ei teadnud waruda, tulid meister ja marssal neile ootamata kallale. Siis läks Leedu würst kõige rahwaga põgenema, ja selle põgenemise peal tapeti rohkesti 1500 leedulast maha, paljud wõeti wangi ja kõik tagawara wõeti käest ära. Aga kristlasi ei saanud enam surma kui 4 orduwenda ja 10 teist. Selle wõidu peale wõttis meister kindlused maal oma kätte ja kindlustas hästi ära, mis palju tööd andis ja mõnegi orduwenna elu maksis. Kui siis meister Diderik 8 aastat oli walitsenud, lahkus ta ise ametist ja kõrgemeister saatis ta pärast paawsti juurde saadikuks ordu asja pärast.
Andreas von Stuckland, neljas Saksa ordu meister Liiwimaal, 1250—1256.
Aastal 1250 nimetati Andreas von Stuckland Liiwi meistriks, kes igaühe wastu õiglane oli ja head tegi. Selle meistri ajal tõusid leedulased, samaitid ja semigallid ordu wastu ses nõus, et ordut hoopis maalt wälja ajada. Siis oli meister Andreas von Stuckland oma wendade ja rüütlitega ka warsti walmis ja läks waenlastele wastu, lõi neid palju maha ja wõttis wangi, ja põletas ja laastas ja rüüstas nende maa ja läks kunni selle lossini, kus kuningas Mendow oli, ja rööwis ja rüüstas maal ümber ja lõi maha ja wõttis wangi kõik, kellele peale juhtus. Ja läks sealt samaitide maale ja talitas seal ka nõnda, kui Leedumaal oli teinud. Ja peale seda wõitu läks ta suure rõõmu ja triumfiga jälle Riiga ja wiis suure rööwisaagi kaasa ja jagas sest rööwist palju Jumala auks ja waestele ja, mis üle jäi, oma sõjameestele.
Pärast seda läks meister oma wendadega semigallide wastu kogu wäega ja tegi seal niisama kui Leedu ja Samaiti maal oli teinud, ja tõi sealt ka suure rööwisaagi kaasa. Aga semigallid läkitasid meistri juurde saadikud ja palusid rahu ja tõotasid ordule kümnist ja maksu maksta Ja lepiti kokku, et nemad pidid rahul istuma kümnise ja iga-aastase maksu all.
Ka Mendow, Leedu kuningas, läkitas saadiku meister Andrease juurde ja palus jutule saada. Aga kui meister asja oli oma wendade ja rüütlitega läbi rääkinud, läks ta määratud paika kuninga juurde. Ja kui sõbralikult olid teretanud ja juttu ajanud, laskis kuningas kalli söömaaja walmistada ja meistri wõõraks kutsuda. Ja üle laua pidas meister palju sõbralikku kõnet kuningaga, kunni
30
