sõja hakatuses küll tegi, nõnda et aadel ja kodanikud kõik oma tahtmist said selle kuninga all terwe sõja aja. Ja kui kõrgeaulik Rootsi kroon Kõigewägewama Jumala saatmist mööda Tallinna linna ja mõnda maad Liiwimaal mitte nii kindlasti omaks ei oleks kuulutanud, siis oleks moskwalane kogu Liiwimaa ammu juba ära neelanud, millest kogu risti-ilm oleks nutta saanud.
Mis ihu ja mõistuse annetesse puutub, siis ei ole Kõigewägewam Jumal selle kõrgestnimetatud kuninga juures ka mitte midagi ära unustanud, sest ta on osaw, ülimõistlik, jumalakartlik ja hästi õpetatud isand ja tunneb palju keeli, on peale selle wabakunstide ja kõigi õpetatud meeste sõber ja on nende wastu igal ajal mitte ainult omas riigis, waid ka teistes maades ja linnades, kus ta on olnud, ikka helde ja armuline olnud. Ja kui ta enne oma walitsuseaega wõõrastest maadest ja riikidest, nagu Inglismaalt, Preisist, Poolast, Leedust ja Liiwist, würstliku toredusega ja iluga läbi reisis ja nende rahwaste kombeid ja wiisisid nägi ja tähele pani, kust ta mitte wähe elutarkust kogus, siis wõttis teda Inglise kuninganna Lundenis suure au ja toredusega wastu ja laskis tema auks haruldasi ja imelikke waatemängusid toime panna, ja Wildas Leedumaal sõitis Sigismund August, Poola kuningas, ise isiklikult mõnetuhande mehega temale wälja wastu ja teretas teda wäljas suure au ja toredusega ja saatis tema suure hiilguse ja toredusega tema häärberisse. Nõnda wõttis teda wastu ja käis temaga ümber ka weel Preisi härtsog Köninksbergis ja Dantske linn ja weel teised isandad ja linnad.
Kui ta kuninglikku walitsusesse astus ja Rootsi krooni wastu wõttis, siis oli tema esimene kuninglik mure, et kirikutes ja koolides tublid piiskopid, õpetajad ja koolmeistrid ametis oleksid, ja et haigemajad ka hästi korras oleksid, mispärast ta kohe oma walitsuse hakatuses ühe ustawa õpetatud mehe Liiwimaa piiskopiks seadis, kes kirikud, mis moskwalane oli ära laastanud, jälle pidi jalale seadma ja tublid õpetajad ametisse panema, kes waestele Liiwimaa talupoegadele selget Jumala sõna Augsburi usutunnistuse järele kõige hoolega pidid õpetama.
Peale selle oli temale ka kõik tujude ja himude orjus igal ajal suuresti wastumeelt ja ta karistas seda kõige kurjemini ja pidas igal ajal ikka kasinust, kohut ja õigust, oli tõsine ja sealjuures armulik igaühe wastu ja ei olnud ka werejanu ja kättemaksmise-himu tema
162
