Lehekülg:Liiwimaa kroonika Leetberg.djvu/263

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

tungisid sellesama esimese tormiga Narwa sisse. Ja kui nad blokhausidesse tulid, mis üsna müüri ligi olid ehitatud, siis nägid üsna lausa, et blokhausid ja trepid seespool linna Jumala juhatusest kõik neile kasuks olid ehitatud. Seepeale läks Narwas tapmine ja werewalamine lahti: seal ei antud armu wanale ega noorele. Tapeti maha kaks tuhat streltsi ehk harkpüssimeest ja kolmsada bojaari ehk junkrut, ühes oma teenritega kokku meest tuhat, ja Wene kodanikke ja muid elanikke nende naiste ja lastega ja igasugu perega, kõik kokku umbes seitsetuhat inimest, nagu wenelased ise on tunnistanud. Siin käisid ka mõned Rakwere ja Padise wenelased, kes rootslaste juurde olid jäänud, ühes tormi jooksmas, ja nad käisid oma sugu- ja usuwendadega weel palju hullemalt ja hirmsamalt ümber kui Rootsi ja Saksa sõjamehed. Mis rõõm seekord terwel Liiwimaal ja iseäranis Tallinnas walitses ja mis kurwastus Moskwas ja terwel Wenemaal oli, seda wõib iga arusaaja ise mõtelda. Sellel tormijooksul langes meie mehi, Jumal tänatud, üsna wähe, kellest kaks nimetatud lipumeest kõige tähtsamad olid. Nõnda sai Rootsi kroon Narwa oma wõimu alla, aastal 1581, 6. septembril.

See Narwa kaotus oli moskwalasele mitte wäheseks häbiks ja kahjuks, sest Narwa oli üks tema tähtsamatest linnadest, mida ta ülemaks pidas kui terwet Liiwimaad, sest sinna oli ta kõigi moskwalaste ja wenelaste staapli asutanud, kuhu kõigi rahwaste laewad terwest risti-ilmast pidid kokku käima ja temale kõiksugu tarbewara tooma, mida tema süda himustas, ja sealt jälle kõiksugu kaupa ostma ja tema armust elama.


Rootslaste asi edeneb Wenemaal, 1581.

Peale seda, kui rootslased Liiwimaa Narwa olid ära wõtnud, läksid nad ka kohe Wene Narwa peale, mida Wene keeli Iwanowgorod nimetatakse ja mis wäga tugew kindlus on. Ja kui rootslased wähe tema all olid lasknud, andsid wenelased ta warsti kätte, 17. septembril.

Pärast Iwanowgorodi ärawõitmist läks härra Pontus de Legardia wiibimata kõige oma sõjawäega ja suurtükkidega ja sõjamoonaga Jammagorodi ja Kopori maja ja kindluse alla ja wõttis need kindlused ka warsti ära ning sai kätte. Pärast seda wõitu muutis härra Pontus mõned sõjameeste ametid ümber ja


153