Liiwimaa wangid.
Nüüd pean ka weel waeste Liiwimaa wangide haledast järjest ja seisukorrast siin lühidelt jutustama, niipalju kui mulle sest teada on, ehk küll wõimata on esiteks ära ütelda, kui palju tuhandeid inimesi aadlikke, kodanikke, sõjamehi, talupoegi, naisi, neitsid, lapsi, sulaseid, tüdrukuid ja igasugu peret selle pika sõja ajal maha on tapetud ning hukka saanud ja kui palju raskeid naisi oma ihu wiljaga ära on tapetud ja kui palju imejaid lapsi moskwalasest teede peale ja põõsastesse on wisatud ja metsaloomadest lõhki kistud ja kui mitu tuhat neid wangis ära wiidi ja Moskwa ja Tatari maadesse ning linnadesse laiali weeti, kus nad hoolimata waljus wangis ja raskes teenistuses oma elupäewad kinni peawad olema, kus palju neist ümber on ristitud ja mitmed ennast ka ise on ümber ristida lasknud, ses lootuses, et siis türanni poolt enam heldust ja armu näha saawad. Ja on ka wõimata teada, kui mitu tuhat Moskwas Liiwimaa wangisid wette on wisatud, ära uputatud, haledasti pekstud ja haledasti ning armetult tulel surnuks küpsetatud, ja kui palju inimest wangikodades nälga ja janusse on surnud ja sinna wiletsasti lõppenud ja nagu koerad ära wisatud. Ka pidi lugemata palju naisi ja neitsid wastu oma tahtmist ennast wenelaste ja tatarlastega ühte andma ja nende metsalistega kasimata elu elama.
Wangid Tartus, 1579.
Ei wõi ka jätta siin lühidalt jutustamata, kuda Tartus waeste wangide seisukord aastal 1579 oli. Seda wangikoda peeti ikka kõige heldemaks, sest et wangid Liiwimaale jäeti ja mitte ära kaugele Moskwa ei saadetud. Sest kui seal mõned aadlist wangid ja liht mõisamehed ligi kolmkümmend meest istumas olid, siis oli neil esiteks ruum wangikojas nii kitsas ja napp, et üksteist peaaegu surnuks litsusid. Teiseks palusid nad suure nälja pärast sagedasti, et wenelased neile neid lontisid annaksid, mis uulitsal ja sõnnikul wahest maas olid, ja kui neid neile anti, siis närisid nad neid ja puresid nagu koerad ja täitsid nõnda oma kõhtu. Kolmandaks, kui ämber nende rooja täis sai, siis kiskusid ja rüselesid nad tema pärast ja tahtsid üksteise eest teda wälja kanda, et nõnda korraks õhu kätte saada ja ennast kosutada ja mõne wenelase käest kuskil ehk mõnda armuandi saada. Neljandaks oli neile kõige suuremaks armuks, kui kaks tükki koos, raudahelaga ühte seotult, Tartu linnas tohtisid ümber
148
